Aus riik kui selline on alatuste vastu üldiselt kaitsetu, kuid riigile on humanistliku näoga olemine väärtus, rääkis Gräzin ETV saates "Ringvaade".

"Meie tugevus on see, et me ei lähe teda Siberisse saatma, me ei piina, me ei lõika teda anatoomikumis lahti, me ei tapa teda ja me ei tee temaga midagi. Me ei pane teda ka võlavangi, sest sellest said juba roomlased aru, et võlavangis on inimese tagasimaksmise võime minimaalne," selgitas Gräzin.

Tema hinnangul on Viioli käitumine võrreldav Euroopa Liidu lõunariikide omaga. "Lähme selle asja juurde tagasi, mis Viiol tegi. Ta võttis võõra raha, mängis selle maha, läks kinni ja ei maksa tagasi, see on see teema. Ütle, mida tegi Viiol seda, mida ei tee paljud Lõuna-Euroopa riigid eurotsoonis. Nad võtsid võõra raha, panid selle tuuri ja Euroopa tegeleb sellega, kuidas me saaksime neile veel anda. Kas sa tahad öelda, et Kreekal, Itaalial, Hispaanial ei ole sissetulekuid nagu Viiolil - on, aga see nüüd on moraali koht," ütles Gräzin.

Viioli juhtum on tema hinnangul hoiatuseks edaspidiseks. "Las olla see siis hoiatuseks kõikidele, kes rahade järgi valvavad, see raha, mis ikkagi päris tuuri pannakse, see ongi läinud, mida sa enam teed."

"Võib-olla ongi seaduse lünk see, et kuidas me saaks paremini järgi minna nendele tuludele ja sissetulekuallikatele, mis formaalselt on täna seadusest väljas," lisas ta.

Kuigi eraisik Viiol on kirjade järgi puupaljas, on tal firma Viru Äriteenindus, mille omakapital kasvab ja mis määras omanikule ehk Viiolile eelmise aasta kasumi arvelt 7000 eurot dividende. Viioli õigusabiteenuseid osutava firma klientideks on näiteks mitmed omavalitsused. Gräzini sõnul on küsimus selles, kas Viiolit peaks tunnustama kui juriidilist konsultanti ning kas tema teenuste kasutamine on õige.

"Küsimus ei ole kokkuvõttes selles seitsmes tuhandes, vaid küsimus on selles, et ta Eesti kodanikuna, karistatud kodanikuna, ilmutab head tahet oma patt heaks teha, ta ei saa seda heaks teha mitte mingil juhul, aga see tahe peaks olema," rääkis Gräzin.