Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Vaeste kirjanike maja lood põimuvad raamatus ja ekraanil
Kirjanik Peeter Sauter esitleb täna oma uut raamatut "Märkmeid vaeste kirjanike majast", samuti esilinastub režissöör Manfred Vainokivi uusim dokumentaalfilm "Vaeste kirjanike maja", mille peategelasteks Sauter ja maja.
Peeter Sauter elab Tallinnas Koidu tänav 84 asuva kirjanike maja kõige ülemisel korrusel. Tegu on kirjanike majaga, mis tähendab seda, et majas elab veel teisigi kirjanikke, näiteks Jaan Pehk ja Olavi Ruitlane, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Sauter räägib, et temalt küsiti eile, kas on väga jube selles majas elada. Tema vastas, et seal on väga tore.
"Maja on muidugi vana ja räämas, ega liidul ei ole raha seda ilusti üles vuntsida. Ta on nagu ta on, aga nende jaoks, kes siin elavad, on see suurepärane võimalus, ja minu meelest oleme me siin kõik üsna õnnelikud, keegi ei taha siit ära minna," lausus kirjanik.
Need, kes on läinud, tulevad tihti tagasi. Sauter ütleb, et tema peab kirjutades saama istuda näoga lõuna suunas ja selles majas, selles korteris saab ta seda teha.
Režissöör Manfred Vainokivi tuli mõttele teha film kunagi Tarmo Tedre juttu "Õhtusöök vaeste kirjanike majas" lugedes. Sõnapaar "vaesed kirjanikud" talle meeldis ja kuna hea sõber Sauter seal elab, siis läkski portreteerimiseks
"Mu hea kolleeg Valentin Kuik kunagi ütles, et filmi peategelaseks saab see, kes seda kõige rohkem ise tahab, ja ilmselt siis Peeter tahtis seda kõige rohkem," rääkis Vainokivi.
Paralleelselt filmi esilinastusega ilmub Sauterilt raamat "Märkmeid vaeste kirjanike majast". Kuna Vainokivi võttis filmi üsna pika aja jooksul, siis need kaks asja omavahel natuke põimusid.
"Siin on kolme-nelja aasta tekstid. Kirjutasin selleks, et oleks midagi avalikel esinemistel ette lugeda, sest ma ei taha seal proosat lugeda, see on mulle igav ja kuulajatele igav. Luulet ma kirjutada päris ei oska ja siis ma kirjutasin sellist proosaluulet," selgitas Sauter.
Kirjaniku ja vaesuse asjus tõdeb Sauter, et kes siin Eestis ikka kirjanikuna nii rikas on ja ega see ei muutugi. Nii on ja sellest pole häda midagi. Ta arvab, et Eestis on märksa parem kirjanik olla kui Ameerikas või Prantsusmaal, sest kirjutada on kuidagi vabam - teed, mis tahad.
Sauter räägib, et temalt küsiti eile, kas on väga jube selles majas elada. Tema vastas, et seal on väga tore.
"Maja on muidugi vana ja räämas, ega liidul ei ole raha seda ilusti üles vuntsida. Ta on nagu ta on, aga nende jaoks, kes siin elavad, on see suurepärane võimalus, ja minu meelest oleme me siin kõik üsna õnnelikud, keegi ei taha siit ära minna," lausus kirjanik.
Need, kes on läinud, tulevad tihti tagasi. Sauter ütleb, et tema peab kirjutades saama istuda näoga lõuna suunas ja selles majas, selles korteris saab ta seda teha.
Režissöör Manfred Vainokivi tuli mõttele teha film kunagi Tarmo Tedre juttu "Õhtusöök vaeste kirjanike majas" lugedes. Sõnapaar "vaesed kirjanikud" talle meeldis ja kuna hea sõber Sauter seal elab, siis läkski portreteerimiseks
"Mu hea kolleeg Valentin Kuik kunagi ütles, et filmi peategelaseks saab see, kes seda kõige rohkem ise tahab, ja ilmselt siis Peeter tahtis seda kõige rohkem," rääkis Vainokivi.
Paralleelselt filmi esilinastusega ilmub Sauterilt raamat "Märkmeid vaeste kirjanike majast". Kuna Vainokivi võttis filmi üsna pika aja jooksul, siis need kaks asja omavahel natuke põimusid.
"Siin on kolme-nelja aasta tekstid. Kirjutasin selleks, et oleks midagi avalikel esinemistel ette lugeda, sest ma ei taha seal proosat lugeda, see on mulle igav ja kuulajatele igav. Luulet ma kirjutada päris ei oska ja siis ma kirjutasin sellist proosaluulet," selgitas Sauter.
Kirjaniku ja vaesuse asjus tõdeb Sauter, et kes siin Eestis ikka kirjanikuna nii rikas on ja ega see ei muutugi. Nii on ja sellest pole häda midagi. Ta arvab, et Eestis on märksa parem kirjanik olla kui Ameerikas või Prantsusmaal, sest kirjutada on kuidagi vabam - teed, mis tahad.
Toimetaja: Karin Koppel