Esimesed ankeedid saatis "Pealtnägija" Prantsusmaale mais. Järgmine sõel oli augustis - kontroll lennundusmeditsiini keskuses. Korras tervis on eeldus, et üldse kosmoseagentuuri katsetele kvalifitseeruda.

Pärast veel mitmeid kooskõlastusi ja paberimäärimist leidsid saatetegijad end esmaspäeval, 22. oktoobril lõpuks Prantsusmaalt Bordeaux lennuvälja lähistelt. Seal tutvuti esimest korda oma kaaskatsealustega - olümpiakogemusega tippjalgratturite Erki Pütsepa ja Grete Treieriga ning Eesti jalgrattaliidu peasekretäri Urmas Karlsoniga.

Kaaluta oleku lende korraldava firma Novespace kontoris pole midagi glamuurset ega kosmilist. Ei mingeid kõrgeid lagesid ega avaraid aknaid. Riideidki peab vahetama nurgas sirmi taga. Mees, kes "Pealtnägija" Eesti teaduse jaoks erakordses eksperimendis osalema kutsus, on Aleko Peipsi - Myotoni ehk lihastoonuse mõõtja projekti eestvedaja.

"Myoton või müomeeter on seade, millega saab mõõta lihase toonust, elastsust, jäikust ehk biomehaanilisi omadusi," selgitab Peipsi.

EASi nõunik Madis Võõras lisab, et kui astronaut viibib kaaluta olekus pikemat aega, siis puudub vajadus hoida skeletti püsti ja seetõttu hakkavad teatud lihased kaotama oma toonust. "Müomeeter on selline riist, mis võimaldab seda lihastoonust, lihase pinget mõõta".

Ratturid sobivad katseteks füüsiliste omaduste tõttu

Läinud sügisel katsetati Eesti leiutist, mida muu hulgas toetab rahaliselt ka EAS, esimest korda kosmoselähedastes tingimustes. Nüüd, aasta hiljem on tiim Edela-Prantsusmaal tagasi, et teha uusi mõõtmisi. Peamine erinevus võrreldes varasemaga on katsealused: kaks tegevat ja üks endine tippjalgrattur.

Aleko Peipsi selgitab sellist valikut asjaoluga, et nende füüsilised mõõtmed on võrreldavad: "Astronaudid reeglina ei näe välja nagu kuulitõukajad või suvalise teise raskejõustiku ala esindajad. Astronaudid tegelevad samuti vastupidavusspordiga, neil ei ole vaja seal sprinteri omadusi või mingisuguseid suuri märkimisväärseid jõuomadusi näidata. Ehk füüsilised mõõtmed, kaal, inimese suurus oli sarnane ja spordi iseloom. Jalgratas sellepärast, et ma olen jalgrattaspordiga tegelenud ja ma tunnen neid inimesi, nemad tunnevad mind, oluliselt lihtsam on suhelda".

Loo teine suur peategelane on Airbus 300 Zero G ehk selleks spetsiaalselt kohaldatud lendav laboratoorium, milles sooritatakse kaaluta oleku katseid. Väidetavasti on isegi ameeriklased NASAs selle pärast kadedad.

Ligi nädalapikkuse katsetsükli ajal kamandab vägesid kosmoseagentuuri paraboollendude projektijuht Vladimir Pletser - vene juurtega belglane, kelle vanaisa sündis muide Tallinnas ja kes on kaaluta oleku lendudega jõudnud isegi Guinnessi rekordite raamatusse. Nagu ikka, algab kõik klassiruumis. Enne asja juurde asumist saavad osalejad põhjaliku ülevaate, alustades kaaluta oleku lendude ajaloost ja teooriast. Paraboollennuks kutsutakse seda, sest trajektoor on sõna otseses mõttes parabool.

Mõistagi käiakse erilise hoolega läbi ohutus. Aga naljaga pooleks on kõige tähtsam ohutusvahend paberkott, juhuks kui süda pahaks läheb.

Müomeeter võib kunagi isegi Marsile jõuda

Esimene asi, mis lendavasse laboratooriumisse sisenedes tuleb teha, on jalad lahti võtta. Puhtust jälgitakse siin piinliku hoolega, sest kaaluta olekus hakkab iga väike tolmukübe ja kivike lendama ning võib põhjustada väga palju pahandust, eriti kui arvestada, et laboris on väga tundlikud seadmed. Kogu lennuki sisemus on jagatud 12 sektsiooniks, kus toimuvad eksperimendid ja seltskond on väga rahvusvaheline.

Eesti katsealused heidavad esimese pilgu kohta, kus neid järgmiste päevade jooksul ootab ees eeldatavasti elu üks ebatavalisemaid kogemusi. Pealik tutvustab tiimile veel üht katsejänest - pehmet mänguasja, mis mõõtmiste ajal kinniseotult õhus hõljub ja aitab lennuki turbulentsi ja võnkumisi kindlaks teha.

Et Eesti ei ole Euroopa kosmoseagentuuri täisliige, on eksperiment pardal tegelikult Saksa spordiülikooli koosseisus. On tähelepanuväärne, et Eesti tehnoloogia on jõudnud sellisele tasemele ja seltskonda, kuid neli aastat tagasi, kui asjaga alustati, polnud sinna murda lihtne.

"Tegelikult ei olnud ma sellisest seadmest enne midagi kuulnud. Esimene küsimus on alati, et kus seda tarvis läheb ja kas see vajadus on tõsine, või on see lihtsalt mingi mänguasi või mõttetu vidin," märgib projekti vastutav teadlane Stefan Schneider. Seepärast oli arutelu tema sõnul pingeline, kuid lõpuks leiti, et seadme kasutamine on käepärane ja see pole seespidine, mistõttu saab seda kasutada ka ekstreemtingimustes.

"See on täiesti täiuslik ja seepärast on ESA sellisest lähenemisest väga huvitatud," ütles Vladimir Pletser.

Ta lisas, et seadet saaks kasutada rahvusvahelises kosmosejaamas ja ka siis, kui kunagi tulevikus otsustatakse tagasi Kuule minna või isegi pikem reis Marsile ette võtta. Praegu on naaberplaneet siiski veel väga kauge unistus.

Katseks vajalik süst paneb sportlased muretsema

Üllatusega kuulevad sportlased, et südame pahaks mineku vastu peavad kõik esmalendajad saama kohustusliku süsti rahustit nimega skopolamiin. Tippatleetide jaoks on see risk, sest süst võib sisaldada nende jaoks keelatud aineid. See on tõsine probleem.

"Kuna ma olen olümpiasportlane, siis ma pean ADAMSit täitma - kirjutama iga päev, kus ma olen, aadress ja samuti ka ained, mida ma võtan. Kuna ma ei olnud kindel, mis see aine sisaldab, siis ma palusin seda uurida. Ilma selle aineta kahjuks lennata ei saa ja võib-olla ka õnneks, sest mine tea, kuidas ikkagi organism sellisele muutusele reageerib. Loodame, et see aine on lubatud ja ma saan seda kasutada ja teatud dokumendid selle jaoks," ütleb Grete Treier.

Schneider märgib, et skopolamiin mõjub rahustavalt ja seetõttu on raske seda dopinguna käsitleda. Siiski konsulteerib ta arstiga ja lubab hankida ametliku dokumendi, kus on selgitatud, et sportlane tarvitas ainet eksperimendi osana.

Jalgrattur Erki Pütsep tunnistab enne katset, et tunneb veidi hirmu, kuna lennuk läheb 47-kraadise nurga all üles ja kukub samamoodi alla. Treier loodab, et tal katse ajal süda pahaks ei lähe.

Kuidas lahenes Grete Treieri dopingumure, kas keegi lõi viimasel hetkel põnnama, kas sportlaste ja teletegijate soolikad läksid kaaluta olekus sõlme ning kuidas kaaluta oleku lendu tegelikult juhitakse, saab kuulda ja näha järgmise nädalala kolmapäeval "Pealtnägijast".