Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Tudengid katsetavad Rõuges muinasaegset elu
Viiel Tartu Ülikooli arheoloogiatundengil möödus esimene ööpäev Rõuge muinasmajas, kus pole ei televiisorit, elektrit ega isegi korstnat.
Eile kolis viis arheoloogiatudengit Rõuge muinasmajja sisse ning täna olid neil esimesed kogemused juba olemas, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Täitsa tore on, siiamaani vähemalt. Väga külm ei ole olnud ja heintes ja lambanahkades on täitsa mõnus magada," kinnitas Kristin Otti.
"Jalgadel oli natuke jahe, aga muidu oli täitsa hea, soe oli, ei tahtnud üldse välja tulla teki alt," lisas Kristiina Paavel.
Seda, et hommikul oli välja miinus 24 kraadi, sai muinasmaja seltskond teada alles õues kraadiklaasi vaadates. Kui öösel magamine kõrvale jätta, on tänapäevastel muinaseestlastel kaks põhitegevust - söögi vaaritamine ning kerisahju kütmine.
Õues tegeleb muinasmaja meespere terve päeva põhisliselt sellega, et varub lõkke ning kerisahju jaoks puid. Selle tegevuse saatel saab kehast kenasti sooja sees hoida.
"Ma kujutan nüüd paremini ette, kuidas sellises majas elada on," nentis Robert Rootslane.
Õhtul peavad mehed lõhutud pakust hakkama peergusid tõmbama, et naised saaksid näputööd teha. Kui eksperiment saab läbitud, on neil noortel tulevikus üpris lihtne kirjeldada, kuidas suitsutares elati ja peeruvalgel õhtuid veeti.
"Eks üldiselt on ikka seiklussoov ja natuke ka soov teada saada, kas me suudame nii, nagu inimesed suutsid tuhat aasta tagasi, elada," põhjendas muinasmajja tulekut Anti Lillak.
Noorte arheoloogide eksperiment kestab pühapäevani ning kogu selle aja tuleb neil oma tegemisi ja kogemusi ka hoolikalt vihikusse kirja panna. See on ka üks väheseid esemeid, mis noortele tänapäeva maailmast alles on jäetud.
"Täitsa tore on, siiamaani vähemalt. Väga külm ei ole olnud ja heintes ja lambanahkades on täitsa mõnus magada," kinnitas Kristin Otti.
"Jalgadel oli natuke jahe, aga muidu oli täitsa hea, soe oli, ei tahtnud üldse välja tulla teki alt," lisas Kristiina Paavel.
Seda, et hommikul oli välja miinus 24 kraadi, sai muinasmaja seltskond teada alles õues kraadiklaasi vaadates. Kui öösel magamine kõrvale jätta, on tänapäevastel muinaseestlastel kaks põhitegevust - söögi vaaritamine ning kerisahju kütmine.
Õues tegeleb muinasmaja meespere terve päeva põhisliselt sellega, et varub lõkke ning kerisahju jaoks puid. Selle tegevuse saatel saab kehast kenasti sooja sees hoida.
"Ma kujutan nüüd paremini ette, kuidas sellises majas elada on," nentis Robert Rootslane.
Õhtul peavad mehed lõhutud pakust hakkama peergusid tõmbama, et naised saaksid näputööd teha. Kui eksperiment saab läbitud, on neil noortel tulevikus üpris lihtne kirjeldada, kuidas suitsutares elati ja peeruvalgel õhtuid veeti.
"Eks üldiselt on ikka seiklussoov ja natuke ka soov teada saada, kas me suudame nii, nagu inimesed suutsid tuhat aasta tagasi, elada," põhjendas muinasmajja tulekut Anti Lillak.
Noorte arheoloogide eksperiment kestab pühapäevani ning kogu selle aja tuleb neil oma tegemisi ja kogemusi ka hoolikalt vihikusse kirja panna. See on ka üks väheseid esemeid, mis noortele tänapäeva maailmast alles on jäetud.
Toimetaja: Karin Koppel