Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Euroopa Komisjon taunib Venemaa elusloomade impordi keelamise otsust
Euroopa Komisjon hoiatas Venemaad, et ühepoolne elusloomade sisseveokeeld on vastuolus Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega ja kahjustab Venemaa suhteid kaubanduspartneritega olukorras, kus Venemaa WTO täisliikmeks saamiseni on jäänud loetud kuud.
Venemaa keelustas tänasest elusloomade ja liha impordi Euroopa Liidust põhjendustega, et Venemaa veterinaaramet ei ole saanud Euroopa Liidult piisavalt informatsiooni, mida on Euroopas ette võetud Schmallenbergi viiruse tõkestamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Euroopa Komisjon väidab, et Venemaa ei ole andnud võimalustki selgitusteks ning kehtestas keelu ühepoolselt ja ebaproportsionaalselt.
"Tean, et Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik John Dalli on täna korduvalt üritanud Venemaa vastava ministeeriumiga telefonitsi ühendust saada, et teemat otse arutada. Euroopa Komisjoni allüksused on samuti valmis arutama Venemaaga kõiki üksikasju, et punkt-punkti haaval vastata küsimustele, mis Venemaale muret teevad," rääkis Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Dacian Ciolos.
Schmallenbergi viirus levib sääskedega ning sellesse nakatuvad lambad, vähem kitsed ja veised. Sigadele see haigus külge ei hakka ning ka risk inimestele on väike, märgib Euroopa Komisjon. Kui Schmallenbergi viirust on leitud kokku kaheksast, peamiselt Lääne-Euroopa riigist, nagu Prantsusmaalt, Hollandist, Belgiast, Saksamaalt, siis Venemaa impordikeeld toob enim kahju just Ida-Euroopa riikidele - Eestile, Lätile, Soomele ja Poolale, kust viirust leitud ei ole.
"Olukorra teeb keeruliseks ka see, et meie põllumajandustootjad ei tea, kui kauaks keeld kehtima jääb," märkis Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Venemaa on Euroopa Liidu jaoks suurim elusloomade eksportturg, möödunud aastal toimus kaubavahetust umbes 200 miljoni euro eest.
Euroopa Liit kaalub teema tõstatamist WTO raames veel enne Venemaa lõplikku liitumist kaubandusorganisatsiooniga, mis peaks juhtuma augustis.
Euroopa Komisjon väidab, et Venemaa ei ole andnud võimalustki selgitusteks ning kehtestas keelu ühepoolselt ja ebaproportsionaalselt.
"Tean, et Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik John Dalli on täna korduvalt üritanud Venemaa vastava ministeeriumiga telefonitsi ühendust saada, et teemat otse arutada. Euroopa Komisjoni allüksused on samuti valmis arutama Venemaaga kõiki üksikasju, et punkt-punkti haaval vastata küsimustele, mis Venemaale muret teevad," rääkis Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Dacian Ciolos.
Schmallenbergi viirus levib sääskedega ning sellesse nakatuvad lambad, vähem kitsed ja veised. Sigadele see haigus külge ei hakka ning ka risk inimestele on väike, märgib Euroopa Komisjon. Kui Schmallenbergi viirust on leitud kokku kaheksast, peamiselt Lääne-Euroopa riigist, nagu Prantsusmaalt, Hollandist, Belgiast, Saksamaalt, siis Venemaa impordikeeld toob enim kahju just Ida-Euroopa riikidele - Eestile, Lätile, Soomele ja Poolale, kust viirust leitud ei ole.
"Olukorra teeb keeruliseks ka see, et meie põllumajandustootjad ei tea, kui kauaks keeld kehtima jääb," märkis Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Venemaa on Euroopa Liidu jaoks suurim elusloomade eksportturg, möödunud aastal toimus kaubavahetust umbes 200 miljoni euro eest.
Euroopa Liit kaalub teema tõstatamist WTO raames veel enne Venemaa lõplikku liitumist kaubandusorganisatsiooniga, mis peaks juhtuma augustis.
Toimetaja: Merili Nael