Sellise kujundliku üldistuse saab teha, kui lugeda viimasel paaril aastal ilmunud raporteid avalik-õiguslike ringhäälingute arengust Euroopas. Häid uudiseid tuleb vähe, valdavalt kirjutatakse probleemidest, aga nagu ilmaprognoosiga ikka - see muutub pidevalt. Kõik märgid näitavad küll, et kolm või isegi neli aastat tagasi alguse saanud trendid süvenesid ka eelmisel aastal, ja tänavu esimestel kuudel tulnud uudised ainult kinnitavad seda.

Jaanuari lõpus teatati, et Hispaania valitsus on otsustanud dramaatiliselt kärpida oma avalik-õigusliku ringhäälingu (RTVE) eelarvet. Mõni aeg tagasi teatas BBC järjekordsest koondamisest. Anti teada, et kärpesse läheb 140 töökohta erinevatest uudistetoimetustest. Tegelikult on sarnaseid koondamisteateid tulnud BBC-lt juba alates 2011. aasta märtsist, kui britid otsustasid külmutada Euroopa suurima ja võimsaima avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni sissetulekute peamise allika, loamaksu, kuni aastani 2017.

Umbes samal ajal kui BBC teatas oma järjekordsetest kärbetest, teatas Itaalia peaminister vajadusest ulatuslikult reformida nende avalik-õigusliku ringhäälingu (RAI) tegevust. Ennekõike on reformi eesmärk viia tasakaalu RAI jooksvad tulud ja kulud ning likvideerida varasematel aastatel kogunenud üsnagi hiiglaslik kahju. Räägitakse töökohtade koondamistest, kinnisvara müümisest ja mõnede toimetuste sulgemisest.

Kuid nagu artikli alguses kirjas - kõigi avalik-õiguslike meediaorganisatsioonide kohal ei ole taevas hall. Riigiti on areng olnud väga erinev. Kindlalt on oma majanduslikku seisu 2011. aastal parandanud Norra, Luksemburgi ja Sloveenia avalik-õiguslikud ringhäälingud. Neis riikides on eelarved kasvanud inflatsioonist kiiremini.

Häid või isegi väga häid uudiseid kostub Soomest. Sealne valitsus otsustas majandus- ja kommunikatsiooniministri otsustaval eestvedamisel asendada traditsioonilise leibkondadepõhise telerimaksu üksikisiku meediamaksuga. Möödunud detsembris vormistas Soome parlament valitsuse sellekohase ettepaneku ka seaduseks. Sissetuleku suurusest lähtuv ehk progresseeruv meediamaks kasvatab Soome rahvusringhäälingu (YLE) eelarvet 2013. aastal esialgsete arvutuste kohaselt 25 miljonit eurot või isegi pisut enam.

Intrigeeriv on fakt, et YLE eelarve ühekordne kasv on suurem, kui ERRi riigieelarveline toetus kokku. Kui siiani oli ERRi eelarve YLE eelarvest 15 korda väiksem, siis järgmisest aastat on vahe juba 16-kordne.

Soomlaste eeskujul on otsustanud ka Iiri valitsus parandada oma avalik-õigusliku ringhäälingu (RTÈ) rahastamist ja sealgi kaalutakse loamaksu asendamist tulumaksuga sarnaselt kogutava meediamaksuga. Kaalumisel on ka muud rahastamismudelid, aga kõik poliitilised jõud peavad esmatähtsaks RTÈ majandusliku olukorra parandamist.

Soome ja Iirimaa ei ole ainsad näited. Viimase kolme aasta jooksul on toimunud olulisi muutusi ka teiste riikide avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide rahastamises. Valdavaks näib kujunevat areng, mille tulemusel suureneb riigieelarveliste eraldiste osatähtsus avalik-õigusliku ringhäälingu tulubaasis ning taandumas on loamaksul ja reklaamiaja müügil põhinev duaalne rahastamismudel. Islandil, Prantsusmaal, Hispaanias ja Slovakkias on eelistatud mudelit, mille kohaselt loamaks on asendatud riikliku subsiidiumiga ehk eelarvest tehtava eraldisega.

Ka Saksamaa ja Šveits on teatanud, et kavatsevad lähiajal läbi vaadata oma loamaksul põhinevad rahastamismudelid, et asendada traditsiooniline telerimaks seadmest sõltumatu maksuga ehk meediamaksuga. Mudeli aluseks on eeldus, et kõik elanikud tarbivad mingil moel avalik-õigusliku ringhäälingu meediasisu, olgu selleks traditsioonilised raadio- ja teleprogrammid või hoopis uue meedia pakutav.

Enamikus Euroopa riikidest moodustab märkimisväärse osa avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni sissetulekutest reklaamitulu. Riike, kus reklaam on avalik-õiguslikes kanalites täielikult keelatud, on siiani väga vähe. Viimastel aastatel on oluliselt piiratud avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide õigusi eetriaja müümisel. Prantsusmaa, Hispaania ja Tšehhi on reklaami näitamist lõpetamas, oluliselt on seda piiratud Horvaatias ja Slovakkias. Reklaami täielikust lõpetamisest räägitakse ka Saksamaal, Portugalis ja Belgias. Viimane on oma flaamikeelses televisioonis seda juba teinudki.

Euroopa ringhäälingutes toimuvat kokku võttes võib öelda, et paljud avalik-õiguslikud meediaorganisatsioonid on viimastel aastatel kogenud kasvavat majanduslikku ja poliitilist survet. Loamaksude külmutamine, riiklike toetuste vähenemine, müügitulude langus eetriaja müümisel või seadusega kehtestatud piirangud, mis on avaldanud mõju omatuludele - kõik see kokku on kahjustanud avalik-õigusliku ringhäälingu konkurentsivõimet. Praktikas on see tähendanud seda, et viimase kolme aasta jooksul on enamik avalik-õiguslikest meediaorganisatsioonidest pidanud tegelema oluliste kulukärbetega - vähendama isikkoosseise, piirama järsult investeeringuid omatoodetud programmidesse ning tagasi kärpima alles avatud või avamisel olevaid uusi meediateenuseid.

2011. aasta oktoobris viis EBU uuringugrupp läbi liikmesorganisatsioonide juhtide hulgas küsitluse, kus 60 protsenti vastanuist ütlesid, et nende finantsolukord on "halb" või "väga halb" ja pooled uskusid, et olukord halveneb lähiaastatel veelgi.

Eelneva taustal tundub paradoksaalne lahknevus Euroopa Liidu institutsioonide poolt avaldatud seisukohtade ja liikmesriikide tegude vahel. Brüsselis peetakse tugevat avalik-õiguslikku ringhäälingut väga oluliseks. Ühiselt ollakse seisukohal, et avalik-õiguslik meedia suudab ainsana tasakaalustada erameediale omast pealiskaudsust ja süvenevat orientatsiooni meelelahutusele. Mõistetakse, et tugev avalik-õiguslik meedia, suudab piisavalt ressursse omades tagada informatsiooni mitmekesisuse ja usaldusväärsuse. Veelgi olulisemaks peetakse kõigi avalik-õigusliku funktsioonide täitmist uues meedias.

Euroopa erinevad institutsioonid on neid mõtteid korduvalt väljendanud, üks tugevamaid sellesisulisi dokumente ilmus 2010. aasta novembris. See Euroopa Parlamendi resolutsioon  rõhutab, et liikmesriigid peavad eraldama avalik-õiguslikule meediale nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja laiale auditooriumile teenuste pakkumiseks piisavalt ressursse. Lisaks toonitatakse resolutsioonis, et liikmesriikidel tuleb adekvaatselt suhtuda avalik-õigusliku meedia alarahastamisse; soovitatakse otsida võimalusi avalik-õigusliku ringhäälingu positsioonide igakülgseks tugevdamiseks. Praktikas on paljud riigid täpselt vastupidi käitunud.

Jättes nüüd teistes Euroopa riikides toimuva taustaks ja püüdes uurida, kuidas Eesti avalik-õiguslik ringhääling elab, saab ilmakaardi metafooriga jätkates öelda, et taevas on viimastel aastatel olnud Eesti Rahvusringhäälingu kohal suhteliselt hele. Selline väide võib esmapilgul üllatada või tunduda isegi kohatuna, aga vastupidist tõestada oleks ka keeruline.

ERRi eelarvet on kärbitud, aga need kärped on olnud korrelatsioonis üldise majanduslangusega ning teistes eelarvelistes asutustes toimunuga. Pole võimalik väita, et ERRi riigieelarvelise toetuse vähenemist saab tõlgendada poliitilise või majandusliku survestamisena. Ka ei ole Eesti Rahvusringhäälingu seaduse jõustumise järel toimunud ühtegi tõsisemat avalikku arutelu (rünnakut), mille eesmärgiks oleks olnud ERRi nõrgestamine. Isegi kui sellised arutelud on kellegi algatusel toimunud, on valitsus ja koalitsioonipoliitikud selliseid mõttevahetusi avalikult vältinud. Võib isegi öelda, et Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu ajaloos on viimased viis aastat olnud poliitiliste tõmbetuulte seisukohalt rahulikumate hulgast.

Vastupidiselt erakanalites toimuvale on ERR riigieelarvelise toetuse kärbetest ja hüppelisest kulude kasvust hoolimata suutnud säilitada või isegi suurendada omasaadete mahtu kõigis programmides. Uusi sisukaid saateid on lisandunud nii raadio- kui ka telekavadesse. Samal ajal on kordades kasvanud ka internetis pakutav.

Uutest, koos digipöördega sündinud kanalitest, on ETV2 osutunud kõige edukamaks. Vaatajaid on ETV2 saanud oluliselt rohkem kui samal ajal alustanud TV6 või Kanal11 ja üldisest telerivaatamise ajast napsab ETV2 samuti suurema tüki kui mainitud konkurendid. Viimased neli aastat (2008-2011) on ETV ja ETV2 summaarne osakaal telemaastikul kasvanud ning esialgsetel andmetel on see kasv jätkunud ka käesoleva aasta esimeses kvartalis.

Taustaks olgu toodud, et 2010. aastal oli Euroopas ainult seitse avalik-õiguslikku meediaorganisatsiooni, mis suutsid oma telekanalite turuosa kasvatada ja ERR oli üks nendest. Ülejäänutel tuli tunnistada, et majanduslike võimaluste ahenedes tuli leppida ka turuosa vähenemisega. Sealjuures seitsmest edukast kuulub ERR ainsana Kesk- ja Ida-Euroopa madalaeelarveliste ringhäälingute seltskonda. Ülejäänud tõusjad olid nii öelda vanade ja rikaste klubisse kuuluvad Belgia flaamikeelse (VRT), Belgia prantsuskeelse (RTBF), Hollandi (NPO) , Rootsi (SVT), Soome (YLE) ja Saksa (ARD/ZDF) avalik-õiguslikud telekanalid.

Ametlikke andmeid veel ei ole, aga eelinfo põhjal oli ERR ka 2011. aastal üks vähestest tõusjatest. EBU statistikud on avaldanud isegi arvamust, et positiivse tulemusega lõpetasid möödunud aasta ainult kuue riigi avalik-õiguslikud teleprogrammid.
Nagu varem viidatud, ei läinud hästi ainult teleprogrammidel, pikkade sammudega on arenenud ka ERRi võrgumeedia. Esimese arengukavaga aastateks 2008-2012 võetud eesmärk, olla ajast ja kohast sõltumatult otse- ja järelkuulatav ning -vaadatav, on täidetud. Aastateks 2010-2014 on seatud ülesandeks arendada ERRi poolt loodavat võrgumeediat nii, et internetist kujuneks võrdväärne väljund raadio- ja telekanalitele. Võrdväärsuse hindamiseks puudub küll adekvaatne mõõdupuu, aga 220 - 230 tuhat unikaalset kontakti nädalas on tulemus, mis lubab väita, et arvuliselt on eesmärgi täitumine lähedal. Inimesi, kes tarbivad ERRi võrgumeedia sisu, on rohkem kui neid, kes kuulavad mõnd eesti raadiokanalit.

Olulisem kontaktide arvust on pakutav. Lisandunud on teemaportaale (teadus.err.ee; kodanik.err.ee; valvur.err.ee) ja edukalt on alustatud ingliskeelseid uudiseid pakkuva võrgulehega. Mahtu ja sisulist haaret on kasvatanud nii eesti- kui ka venekeelsete uudiste portaalid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et rahvusringhäälingu püüd liikuda senisest tõhusama majandamismudeli ja kokku hoitud ressursside toel rikkalikuma sisupakkumise suunas - taustaks järjest tugevnev konkurents ringhäälinguturul ja võrgumeedias - on seni kulgenud edukalt. Vast on see olnud ka üks peamistest põhjustest, mis on aidanud ära hoida tumedate pilvede kogunemise ERRi ilmakaardile.