Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Liibanoni ajakirjanikud usuvad ratturite Süüriasse viimist
Liibanonis pantvangi võetud Eesti jalgratturid on ülima tõenäosusega viidud Süüriasse, oletavad Eestit külastanud Liibanoni ajakirjanikud.
Süüria-versioonile viitab ka eilne teade, et video pantvangide läkitusega oli You Tube'i üles pandud Damaskuses. Eesti välisministri Urmas Paeti kinnitusel pole praegu mingit kinnitust pantvangide asukoha kohta ei Liibanonist ega Süüriast, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ajakirjanike sõnul on eestlaste röövimine Liibanonis endiselt kuum teema ning selle kohta liikuvad oletused pea detailideni samad mis Eestiski.
Välja arvatud üks spekulatsioon - nimelt ei usu Liibanonis keegi, nagu levitaks valitsus oletust eestlaste Süüriasse viimise kohta lihtsalt selleks, et asi Liibanoni kaelast ära saada. See nimelt pole valitsusele praegu sugugi kasulik.
Kasulik on hoopis vastupidine. Eestlaste röövimise aegu oli Liibanonis poliitilise ebastabiilsuse periood. Valitsust polnud juba neli või viis kuud. Jalgratturid pantvangistati ajal, mil mõned poliitilised jõud üritasid tõestada, et siseministeerium ei saa oma tööga hakkama. Samal ajal sagenesid vanglamässud ning ka ülestõusud mitmes piirkonnas.
"Kõige tipuks siis inimrööv, mis andis võimaluse väita, et valitsusasutused ei saa oma tööga hakkama. See kõik oli seotud uue valitsuse moodustamisega. Ma ei usu, et sel ajal tahtnuks valitsejad juhtunule käega lüüa ning selle lihtsalt Süüria kaela lükata. Vastupidi, nad kasutasid iga võimalust näitamaks, et nad saavad oma tööga hakkama," kinnitas Liibanoni televisiooni uudistekorrespondent Tania A. Mehanna.
Mingit niidiotsa, millest kinni haarata, näevad Liibanoni ajakirjanikud sama vähe kui nende Eesti kolleegid. Segadust külvab ning kuulujuttude levimisele aitab kaasa ka röövijate kummaline ning ebaloogiline käitumine.
"Pärast seda, kui Youtube'is avaldati video, tekkis palju küsimusi. Pantvangid rääkisid vangivõtjate nõudmistest, aga kus need nõudmised nüüd on? Ilmselt seepärast ongi kogu teema ümber nõnda palju spekulatsioone," märkis ajalehe L'Orient Le Jour reporter Anne-Marie Jazzar El-Hage
Eesti välisminister Urmas Paet kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et tal pole plaanis lähiajal Süüriat külastada, sest otsest abi pantvangide leidmisel ta sellest ei näe.
"Kindlasti olen valmis regioonis külastama neid riike, mis on vajalik, et selle juhtumusega edasi liikuda, aga hetkel ühtegi konkreetset sõiduplaani Süüriasse ei ole. See sõltub ikkagi sellest, kuidas uurimine edasi areneb," lausus Paet.
Kuivõrd pole kindel, et röövitud eestlased Süürias on, ei saa ka rääkida Süüriale kehtestatud sanktsioonide ning muu Süüria-suunalise poliitika mõjust pantvangide elule.
"Siin ma ei tahaks tõmmata mingeid seoseid. Selge on, et Süüria enda seisukord on keeruline. Nii meie, kui paljude teiste riikide soov on näha, et vägivald Süürias lõpeks, et edasised lahendused selles riigis leitaks läbirääkimiste teel ja siin mingeid paralleele meie kodanike õnnetu saatusega ei saaks ega tohiks tõmmata," nentis välisminister.
Pantvangide otsingud aga jätkuvad ning oma abist pole keeldunud ükski piirkonna riik. Ka Türgi välisminister kinnitas eile Istanbulis viibinud Eesti kolleegile, et jätkab abi kadunud eestlaste leidmiseks.
Ajakirjanike sõnul on eestlaste röövimine Liibanonis endiselt kuum teema ning selle kohta liikuvad oletused pea detailideni samad mis Eestiski.
Välja arvatud üks spekulatsioon - nimelt ei usu Liibanonis keegi, nagu levitaks valitsus oletust eestlaste Süüriasse viimise kohta lihtsalt selleks, et asi Liibanoni kaelast ära saada. See nimelt pole valitsusele praegu sugugi kasulik.
Kasulik on hoopis vastupidine. Eestlaste röövimise aegu oli Liibanonis poliitilise ebastabiilsuse periood. Valitsust polnud juba neli või viis kuud. Jalgratturid pantvangistati ajal, mil mõned poliitilised jõud üritasid tõestada, et siseministeerium ei saa oma tööga hakkama. Samal ajal sagenesid vanglamässud ning ka ülestõusud mitmes piirkonnas.
"Kõige tipuks siis inimrööv, mis andis võimaluse väita, et valitsusasutused ei saa oma tööga hakkama. See kõik oli seotud uue valitsuse moodustamisega. Ma ei usu, et sel ajal tahtnuks valitsejad juhtunule käega lüüa ning selle lihtsalt Süüria kaela lükata. Vastupidi, nad kasutasid iga võimalust näitamaks, et nad saavad oma tööga hakkama," kinnitas Liibanoni televisiooni uudistekorrespondent Tania A. Mehanna.
Mingit niidiotsa, millest kinni haarata, näevad Liibanoni ajakirjanikud sama vähe kui nende Eesti kolleegid. Segadust külvab ning kuulujuttude levimisele aitab kaasa ka röövijate kummaline ning ebaloogiline käitumine.
"Pärast seda, kui Youtube'is avaldati video, tekkis palju küsimusi. Pantvangid rääkisid vangivõtjate nõudmistest, aga kus need nõudmised nüüd on? Ilmselt seepärast ongi kogu teema ümber nõnda palju spekulatsioone," märkis ajalehe L'Orient Le Jour reporter Anne-Marie Jazzar El-Hage
Eesti välisminister Urmas Paet kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et tal pole plaanis lähiajal Süüriat külastada, sest otsest abi pantvangide leidmisel ta sellest ei näe.
"Kindlasti olen valmis regioonis külastama neid riike, mis on vajalik, et selle juhtumusega edasi liikuda, aga hetkel ühtegi konkreetset sõiduplaani Süüriasse ei ole. See sõltub ikkagi sellest, kuidas uurimine edasi areneb," lausus Paet.
Kuivõrd pole kindel, et röövitud eestlased Süürias on, ei saa ka rääkida Süüriale kehtestatud sanktsioonide ning muu Süüria-suunalise poliitika mõjust pantvangide elule.
"Siin ma ei tahaks tõmmata mingeid seoseid. Selge on, et Süüria enda seisukord on keeruline. Nii meie, kui paljude teiste riikide soov on näha, et vägivald Süürias lõpeks, et edasised lahendused selles riigis leitaks läbirääkimiste teel ja siin mingeid paralleele meie kodanike õnnetu saatusega ei saaks ega tohiks tõmmata," nentis välisminister.
Pantvangide otsingud aga jätkuvad ning oma abist pole keeldunud ükski piirkonna riik. Ka Türgi välisminister kinnitas eile Istanbulis viibinud Eesti kolleegile, et jätkab abi kadunud eestlaste leidmiseks.
Toimetaja: Karin Koppel