andmeil laskis see mees, kelle nime pole seni avalikustatud, salvestada videolindile pika intervjuu, milles ta rääkis Novaja Gazeta vaatleja mõrva üksikasjadest ning nimetas mitme uue isiku nimed, kes on selle kuriteoga seotud, Seejärel kadus ta aga välismaale, ilma et uurijatel oleks õnnestunud temaga suhelda.

Tunnistaja kohta on teada, et ta on Valgevene kodanik ning et 2008. aastal mõisteti ta süüdi kelmuses. Politkovskaja sugulastele lähedane isik rääkis, et Moskvas Butõrka eeluurimisvanglas viibides pakkus see mees ajakirjaniku perekonna advokaatidele mingit väärtuslikku informatsiooni kriminaalasja kohta, soovides vastutasuks tagatisi enda kaitse kohta. Arestant palus korraldada tema sõit Saksamaale ja osta talle seal eluase.

Pärast vajalikku kontrolli need tingimused täideti. Kui tunnistaja vahi alt vabanes, kohtusid temaga ajakirjanikud ja hukkunu perekonna advokaadid ning ta andis neile kuuetunnise intervjuu. Pärast seda kadus mees välismaale. Õiguskaitseorganite arvates teavad Politkovskaja perekonna advokaadid tema asukohta. Ei ole aga teada, kuidas kavatsetakse tema tunnistusi kasutada.

Anna Politkovskaja lasti maha 2006. aasta 7. oktoobril tema kodumaja trepikojas Moskvas. See mõrv tekitas väga suurt vastukaja nii Venemaal kui ka välisriikides, seda enam, et see pandi toime Vladimir Putini sünnipäeval.

2008. aasta oktoobris algas Moskva sõjaväe ringkonnakohtus Politkovskaja mõrva kohtuprotsess. Süüpingis olid Tšetšeeniast pärit Džabrail ja Ibrahim Mahmudovid, Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) alampolkovnik Pavel Rjaguzov ja siseministeeriumi organiseeritud kuritegevuse vaastase võitluse üksuse (RUBOP) endine töötaja Sergei Hadžikurbanov. Uurimisversiooni kohaselt olid kõik neli eri viisil osutanud abi killer Rustam Mahmudovile, kellel õnnestus kaduda välismaale.

Kohtuasi faktiliselt lagunes ja 2009. aasta veebruaris mõistis vandemeeste kohus kõik neli kohtualust õigeks. Kuriteo organiseerijaid ja tellijaid ei õnnestunudki välja selgitada.

Praegu on kohtuasi läinud uuele ringile, sest Venemaa ülemkohus tühistas õigeksmõistva kohtuotsuse ning uurimise tähtaega pikendati hiljuti 7. septembrini.

"Me teame, et me ei saa otseseid tõendeid, kuid me kasvatame kaudsete tõendite hulka," lubas tänavu kevadel uurimiskomitee ülem Aleksandr Bastrõkin.