Kui Tartu ülikooli (TÜ) geoloogiamuuseumi varahoidja Tõnu Pani mõned aastad tagasi Kalana lubjakivikarjäärist värskelt lahti murtud paelahmakate hulgast ilusa mustriga kivitükid endaga kaasa tassis, ei osanud ta arvatagi, millised iidsed haruldused ta leidnud oli, kirjutas Eesti Päevaleht.

Geoloogiamuuseumi viidud paetükke uurisid geoloogid mitu kuud, enne kui hakkas koitma teadmine, et kive ehivad sadade miljonite aastate vanused vetikad - ühed vanemad omataolistest, mis kogu maailmas eales leitud.

Kalana paekivis säilinud vetikate uurimisega tegelev TÜ geoloogia osakonna vanemteadur Oive Tinn rääkis, et vetikad on pärit Siluri ajastust ja enam kui neljasaja miljoni aasta vanused. Nüüdseks on kivististe uurijad mikroskoopide abil Kalanast pärit kividelt avastanud juba üle kümne rohe- ja punavetikaliigi.

Tinni sõnul on Kalana-sarnaseid Lagerstätte"sid ehk üliharuldaste ja erakordselt hästi säilinud kivististe leiukohti mujalt maailmast teada vaid üks ja see asub Põhja-Ameerikas.