Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Pärnumaa mõisas tulid ilmsiks uhked seinamaalingud
Pärnumaal Voltveti mõisas tulid siseviimistluse uuringute käigus ilmsiks arvatavalt Eesti mõisakultuuri ühed lopsakamad seinamaalingud, uuringute põhjal valmib novembri lõpuks restaureerimiskava.
Seda, et häärberi balli- ja peeglisaali seintele aegade jooksul kantud värvikihid enda all maalinguid peidavad, teadsid nii majas tegutseva Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuse rahvas kui uurimistöid juhtinud restaureerimise õppejõud - osa kunstmaalritööst oli avatud ja dokumenteeritud juba paarkümmend aastat tagasi. Paraku algasid tööd suure pettumusega, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"1980ndate lõpus olid seal avatud saali siseseinal suured maalingud, mida olla kavatsetud hakata restaureerima. Aga kui nüüd neid oletatavaid avastusi taasavastama mindi, siis tuli välja, et vastu vaatas vaid tänase värvikihi alt puhas korralik krohvikiht, millelt oli kõik maalitu kõrvaldatud," rääkis Voltveti koolituskeskuse juhataja Piret Koorep.
Justkui kompensatsiooniks pakkus õppejõudude käe all Voltvetis toimetanud restaureerimisala tudengite edasine kraapimistöö aga vaid meeldivaid üllatusi. Värvikihtide alt tuli välja Eesti kontekstis harukordselt palju ja kohati hämmastavalt heas seisukorras lopsakaid ja värvikaid maalinguid.
"Me tõepoolest usume ja loodame, et valmibki niisugune soovitus, mismoodi seda leitut kõike ka rakendada /../et see värvikus saaks ka nii-öelda ilmestama igapäevaelu," lausus Koorep.
Ta lootis, et ehk leidub ka toetajaid, kes aitaksid maalinguid kõigi ette tuua.
Kultuuriministeeriumi mõisakoolide projekti rahade toel valmiv seinamaalingute uuring on osa suuremast renoveerimiskavast, mille tulemusel peaks Voltveti mõisahoone mõistlikkuse piires oma esialgsele välimusele lähenema.
Millal ja kui suures mahus töödega pihta saab hakata, selgub veebruaris, kui kultuuriministeeriumis otsustatakse selle tarbeks raha eraldamine.
1830. aastal valminud Voltveti mõisahoone kuulus kuni selle võõrandamiseni von Stryckide suguvõsale, pärast seda on kuldsete lõvide valvatud majas maa ja metsaga seotud kutseõpet jagatud.
"1980ndate lõpus olid seal avatud saali siseseinal suured maalingud, mida olla kavatsetud hakata restaureerima. Aga kui nüüd neid oletatavaid avastusi taasavastama mindi, siis tuli välja, et vastu vaatas vaid tänase värvikihi alt puhas korralik krohvikiht, millelt oli kõik maalitu kõrvaldatud," rääkis Voltveti koolituskeskuse juhataja Piret Koorep.
Justkui kompensatsiooniks pakkus õppejõudude käe all Voltvetis toimetanud restaureerimisala tudengite edasine kraapimistöö aga vaid meeldivaid üllatusi. Värvikihtide alt tuli välja Eesti kontekstis harukordselt palju ja kohati hämmastavalt heas seisukorras lopsakaid ja värvikaid maalinguid.
"Me tõepoolest usume ja loodame, et valmibki niisugune soovitus, mismoodi seda leitut kõike ka rakendada /../et see värvikus saaks ka nii-öelda ilmestama igapäevaelu," lausus Koorep.
Ta lootis, et ehk leidub ka toetajaid, kes aitaksid maalinguid kõigi ette tuua.
Kultuuriministeeriumi mõisakoolide projekti rahade toel valmiv seinamaalingute uuring on osa suuremast renoveerimiskavast, mille tulemusel peaks Voltveti mõisahoone mõistlikkuse piires oma esialgsele välimusele lähenema.
Millal ja kui suures mahus töödega pihta saab hakata, selgub veebruaris, kui kultuuriministeeriumis otsustatakse selle tarbeks raha eraldamine.
1830. aastal valminud Voltveti mõisahoone kuulus kuni selle võõrandamiseni von Stryckide suguvõsale, pärast seda on kuldsete lõvide valvatud majas maa ja metsaga seotud kutseõpet jagatud.
Toimetaja: Karin Koppel
