Tootjad rääkisid "Aktuaalsele kaamerale", et ehitusmaterjalide tööstuse jaoks oluliste maavarade keskkonnatasud kerkivad kümneid protsente aastas ja viimati, läinud aprillis, tehti seda vaid mõnekuise etteteatamisega.

Näiteks liiv on ehitusmaterjalide tööstuse jaoks oluline maavara, mida Eestis leidub küllaga. Tootjad eelistavad seda aga importida Lätist, sest liiva kaevandustasu on seal kuni kaheksa korda odavam.

Eesti ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektor Enno Rebane selgitas, et tööstusettevõtete konkurentsivõimet kärbivad eelkõige mitme erineva ministeeriumi otsuste koosmõju. Üks ministeerium tõstab astmeliselt keskkonnamakse, teine kaotab kaevandustes ja ehitusmaterjalide tööstuses erimärgistatud kütuste kasutamise, kolmas tõstab elektri hinda.

"Iga vastutav ministeerium ütleb meile, et mõju on nii väike, et ei ole hullu, kui natuke makse või tasusid otsa paneme, aga kokkuvõttes on mõju märgatav," rääkis Rebane.

Laiem maksukeskkond on üks paljudest põhjustest, miks Est-Stein ehk uue nimega OÜ Monier lõpetas Eestis betoonkatusekivide tootmise ja aktsiaselts Saint-Gobain Ehitustooted kergkruusa tootmise, märgib Enno Rebane.

Mõlemad tootmisliinid olid ainsad seesugused Balti riikides - seega automaatselt ekspordile suunatud. Mõlemad olid ka aktsiaseltsi Kunda Nordic Tsement kliendid.

"Peame endale aru andma, et Eesti tööstus tegutseb karmides rahvusvahelise konkurentsi tingimustes võrreldes Skandinaavia riikidega, Balti riikidega ja Venemaaga. See on meie tegevuspiirkond," rääkis AS Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein.

"Kui teatud maks läheb ühes riigis hüpetena üles ja mujal seda ei ole, siis selgelt ükskord maksustame me end ärist välja," jätkas ta.

Mitmed ehitusmaterjalide tööstuse jaoks oluliste maavarade tasud kallinevad aastatel 2011-2015 kaks korda. Näiteks tehnoloogilise lubjakivi kaevandamise tasu tõuseb 1,62 eurolt 3,23 euroni.

"Me ei tea, mis saab aastast 2016. Praegu on nende maksudega pisut üle keeratud, peaks leppima kokku, et alates 2015. aastast me neid enam ei tõstaks, vaid jätame maksutõususu inflatsiooni piiridesse," rääkis Einstein.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul aga ei saa Eesti maksukeskkonda nimetada ebastabiilseks, sest 2009. aastal vastu võetud seadusemuudatus kinnitas tasude ülemmäärad ja nende määradeni tasud veel tõusnud ei ole.

Eesti ehitusmaterjalide müük ja eksport on viimasel viiel aastal pidevalt kasvanud.