Politsei tellis Lihula monumendi võimaliku vaenuõhutamise selgitamiseks ekspertiisi Tartu Ülikooli semiootikaprofessorilt Peeter Toropilt, kes ei leidnud mälestusmärgilt ühtki natsliku sümboolika tunnust, kirjutab SL Õhtuleht.

Tartu Ülikooli semiootikaosakonna juhataja Peeter Toropi sõnul ei leidnud ta   Lihula monumendil ühtki SS-sümboolika elementi.

"Kõikvõimalik SS-sümboolika on summutatud. Bareljeefil on küll rinnas rist, aga haakristi pole. Peas on mehel universaalne Saksa armee kiiver, mille kuju pole aga kaugeltki põhjus seda kohe natslikuks tunnistada. Peaks ütlema, et monumendil on hoopis välja toodud tugev Eesti aspekt. Näiteks käisel on trikoloori kujutis ja Vabadussõja risti südamiku kujutisega kraeembleem," rääkis Torop.

Ta nentis, et monument on liigselt sõjakas. "Ekspertiisis tõime antud monumendile ka võrdluseks fotosid ja sõjaaegseid mobilisatsiooniplakateid, kus sõjamees on täpselt samas asendis ja vaatab samuti itta. Ilmselt võiks öelda, et monument on ebaviisakas või vastuoluline," viitas Torop kunstiteose sisulisele ebaõnnestumisele tänapäevakontekstis.

"Kurb, et kujusse kätketud vastuolu võimaldab temas näha ka natsisõdurit. Seda oleks õige mainekorraldusega pidanud juba ammu ette nägema," ütles Torop. "Ega näiteid pole vaja kaugelt otsida. Meie Itaalia kolleegidki küsisid ärritatult, mis fašismi restaureerimine teil seal käib. Siis oli vaja neile rahulikult ja faktide toel selgitada, et midagi sellist pole Eestis kunagi olnud," lisas semiootik.