Maatükkide ostuks vajaliku lisaeelarve kinnitamise poolt oli 32 ja vastu 17 volikogu liiget. Kruntide ostu hääletus lõppes 31 poolthäälega, vastu oli 15 saadikut ja üks saadik oli erapooletu. 

Opositsioon lahkus peale maaostu hääletust demonstratiivselt saalist, kuna keskerakondlik enamus ei kiitnud heaks nende ettepanekut tõsta päevakorras Harju tänavat puudutavad arupärimised hääletamisest ettepoole.

Tallinna 63-liikmelise volikogu liikmetest 32 on keskerakondlased.

Volikogu istungil selgus, et ettevõte Kinnisvaraekspert oli 20. jaanuaril hinnanud kruntide väärtuseks ligi poole väiksema summa, kui Tallinn on nõus nende eest tasuma. Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul ei kujune kinnisvara tegelik hind hindamisaktide vaid läbirääkimiste teel. 

Opositsiooni andmetel tegi linnavõim maaomanikele kokku 150-miljonilise hinnapakkumise aga samal päeval, kui oli saanud Kinnisvaraeksperdi hindamisakti summale 74,8 miljonit krooni.

Volikogu Reforimierakonna fraktsiooni aseesimehe Taavi Rõivase sõnul tegi Kinnisvaraekspert hindamise eeldusel, et nendele kruntidele on võimalik ehitada. "Seega võib teha järelduse, et linn maksab kruntide eest koguni neli korda kallimat hinda, kui on nende tegelik väärtus," ütles Rõivas ETV24-le.

Rõivase sõnul oleks linnal olnud võimalus krundid ka sundvõõrandada, kuid tema andmetel linnavõimud seda võimalust isegi ei kaalunud. Sundvõõrandamiseks oleks tema hinnangul andnud aluse avalik huvi Harju tänavat mitte täis ehitada, nagu see selgus rahvaküsitlusel.

Tallinna linnapea Jüri Ratas ütles eelmisel volikogu istungil, et nii olulise probleemi lahendamisel "ei ole rahas küsimus".

Linnavolikogu otsusega omandab Tallinna linn maatükid osaühingutelt Gelsea, Helic Holding ja Novo Kinnisvarainvesteeringud.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on kinnistute omandamine vajalik haljasala taastamiseks, 1944. aasta 9. märtsi pommitamise memoriaali ehitamiseks ja võimaluste loomiseks ajaloolise Nõelasilma taastamiseks.

"Tallinna jaoks on Harju tänava äärse ala korrastamine au ja väärikuse küsimus, mida näitas ka rahvaküsitlus," ütles linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. "Enam kui 60 aastat peale sõja lõppu on lubamatu, et meie kaunis vanalinnas on Punaarmee hävituslennukite löödud haavad ikka veel kinni katmata."

Linnavolikogu opositsioon peab aga 150 miljoni krooni kulutamist 2100-ruutmeetrisele maatükile raiskamiseks.

"Tegu on ilmselt maailmas maksumaksja raha eest kalleimalt ostetud murutükiga," on öelnud Reformierakonna fraktsiooni juht Keit Pentus.