Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Teadlane: Karjala tagastamine ei jäänud üksnes hinna taha
Soome teadlase sõnul oli Soome ettevaatlik suhtumine Karjala võimalikku tagastamisesse 1991. aastal hästi põhjendatud.
Väidetavalt esitas Vene presidendi Boriss Jeltsini valitsus 1991. aasta lõpul Soomele mitteametlikke teateid Karjala tagastamise kohta ning president Mauno Koivisto lõi salajase töörühma selle maksumuse uurimiseks, kirjutas Kainuun Sanomat.
Töörühma hinnangul oleks Soomel Karjala tagasisaamise eest tulnud maksta 64 miljardit marka (168 miljardit krooni). Karjala üleseehitamiseks oleks pikema aja jooksul kulunud mitu korda suurem summa.
Helsingi ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa uurimiskeskuse Aleksandri instituudi uurija Markku Kangaspuro sõnul on lihtne mõista president Koivisto käitumist, vahendas Helsingin Sanomat.
"Sel perioodil, kui Jeltsin võitles võimu pärast Mihhail Gorbatšoviga, olid sellised seisukohavõtud ja avaldused Jeltsini suust osa võimupüüdlustest," ütles Kangaspuro, kelle arvates keegi ei suutnud 1991. aastal ennustada, milliseks olukord idapiiri taga kujuneb.
"Oli tark mitte teha selliseid samme, millega Soome riik oleks sekkunud otse Venemaa ja Nõukogude Liidu sisestesse võimuvõitlustesse," sõnas uurija.
Tolleaegne välisminister, praegune väliskaubandus- ja arenguminister Paavo Väyrynen ütles, et ei pea väiteid Venemaa mitteametlikest pakkumistest usutavaiks. Ta ei tea midagi ka Karjala ostmise hinda selgitanud töörühmast.
President Koivisto ei soovinud asja ajalehtedele kommenteerida.
Töörühma hinnangul oleks Soomel Karjala tagasisaamise eest tulnud maksta 64 miljardit marka (168 miljardit krooni). Karjala üleseehitamiseks oleks pikema aja jooksul kulunud mitu korda suurem summa.
Helsingi ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa uurimiskeskuse Aleksandri instituudi uurija Markku Kangaspuro sõnul on lihtne mõista president Koivisto käitumist, vahendas Helsingin Sanomat.
"Sel perioodil, kui Jeltsin võitles võimu pärast Mihhail Gorbatšoviga, olid sellised seisukohavõtud ja avaldused Jeltsini suust osa võimupüüdlustest," ütles Kangaspuro, kelle arvates keegi ei suutnud 1991. aastal ennustada, milliseks olukord idapiiri taga kujuneb.
"Oli tark mitte teha selliseid samme, millega Soome riik oleks sekkunud otse Venemaa ja Nõukogude Liidu sisestesse võimuvõitlustesse," sõnas uurija.
Tolleaegne välisminister, praegune väliskaubandus- ja arenguminister Paavo Väyrynen ütles, et ei pea väiteid Venemaa mitteametlikest pakkumistest usutavaiks. Ta ei tea midagi ka Karjala ostmise hinda selgitanud töörühmast.
President Koivisto ei soovinud asja ajalehtedele kommenteerida.
Toimetaja: Heikki Aasaru