Kevadise prognoosi järgi oli 2027. aasta eelarvemiinus 4,9 protsenti ja suvise prognoosi järgi 4,4 protsenti. Valitsus leppis aga kokku, et defitsiit on neli protsenti, mis tähendab, et järgmisel aastal saab kulutada 250 miljonit vähem.

"Minna sellise jutuga inimeste juurde, valitsusliikmete juurde, et oleme kolm aastat kärpeid teinud ja nüüd kärbime veel - ise vabatahtlikult jätame 250 miljonit raha kasutamata... See ei olnud lihtne vestlus, aga pigem emotsionaalne ja raske kõigi jaoks," lausus peaminister Kristen Michal (Reformierakond).

"Trajektoor, millega me riigivõla kasvu pidurdame riigieelarvestrateegias, ei ole ideaalne. Riik peaks palju vähem laenu võtma, aga ta on parem, kui ta oli meil suveprognoosiga võrreldes. Ma arvan, et mõnigi minister on olnud nukras meeleolus õhtul koju minnes, sest kõik lootused, mis ametisse tulles, mida kõike tahaksid teha, ei saa realiseeruda, sest raha ei ole," ütles Eesti 200 esimees Kristina Kallas.

Eesti Pank on korduvalt hoiatanud, et püsiv eelarvedefitsiit toob riigile kaasa kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuva täiendava intressikulu. Kaspar Oja sõnul võib puudujäägi väga järsk vähendamine anda aga tagasilöögi majandusse.

"Eesti Pank on soovitanud, et defitsiiti võiks vähendada pool protsendipunkti aastas. Selles mõttes 4 protsenti järgmiseks aastaks on laias laastus meie soovitusega kooskõlas. Aga seejuures on hästi tähtis, et need kärped, mis tehakse, oleksid püsiva mõjuga ja eelarve puudujäägi vähendamine jätkuks ka järgmistel aastatel," sõnas Eesti Panga prognoositiimi juht Kaspar Oja.

Peaministri sõnul on kärbitud näiteks nii majandus- kui ka tegevuskulusid ning ajatatud investeeringuid. Edasi lükkub Rail Balticu valmimine.

"Tuleb ka teede-ehituses erinevaid samme, mis puudutavad seda, mis hetkel mingi tee valmib - mõni valmib kuus kuud hiljem, mõni üheksa kuud hiljem, aga tehtud kõik saavad ja võib-olla kuskilt on võimalik mingeid muid tegevusi kokku tõmmata, mis puudutavad investeeringuid ehitistesse ja objektidesse," lausus Michal.

Pärast seda, kui riigieelarve saab valitsuselt heakskiidu, hakkab sellega tööle riigikogu.