Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles pressikonverentsil ajakirjanikele, et nelja osapoole vahel on kokku lepitud prioriteetsed piiriületusprojektid, samuti on taotletud investeeringuteks täiendavat raha Euroopa Liidult.

"Infrastruktuur peab olema valmis Tallinnast Varssavini," rõhutas minister.

Partsi sõnul peaks erainitsiatiivi olemasolul olema võimalik käivitada ka reisirongiliiklus.
"See on realistlik plaan," märkis ta.

Kolme Balti riigi ja Poola raudtee ettevõtted peavad lähiajal läbi töötama reisijate ning kaubaveo arendamise plaani Rail Baltical.

Majandusministri sõnul pole Rail Baltical mõtet rääkida naftaveost, küll aga muudest kaupadest.

Läti transpordiministri Ainars Slesersi hinnangul aga hakkavad tulevikus Rail Balticat kasutama peamiselt turistid, kaubaveo mahtude kohta ei osanud ta midagi öelda.

Poola transpordiminister Jerzy Polaczek ütles, et riik on Rail Balticasse investeerinud 250 miljonit eurot ja on projektist väga huvitatud.

Valitsus toetas juuli algul majandusminister Juhan Partsi ettepanekut Rail Baltica projekti etapiviisiliseks rakendamiseks, kusjuures esimeses faasis kulgeb raudteeühendus Valga kaudu.

Rail Baltica projekt on jaotatud kolmeks etapiks ning otsus Valga kasuks puudutab esialgu esimest etappi, hilisemas faasis hakkab raudteetrass Tallinnast Riiga kulgema Pärnu kaudu.

Vastavalt Rail Baltica rahvusvahelisele arendusprojektile jaguneb see kolmeks investeerimispaketiks, millest esimene käsitleb Tallinna-Tartu-Valga/Valka-Riia elektrifitseerimata trassi moderniseerimist.

Selle lõigu rööpmealaius on 1520 mm ja rongide maksimaalne liikumiskiirus 120 kilomeetrit tunnis. Teine investeerimispakett näeb ette kiiruse tõstmise samal raudteetrassil 160 kilomeetrini tunnis ning kolmas täiesti uue, 1435 mm standardile vastava Tallinna-Pärnu-Riia otsetrassi väljaehitamist piirkiirusega 160 kilomeetrit tunnis.

Rail Baltica on Euroopa Liidu trans-Euroopa prioriteetsete projektide nimekirjas ning peaks kulgema marsruudil Varssavi-Kaunas-Riia-Tallinn-Helsingi.