Uuringu korraldanud Inimõiguste Instituut ja Turu-uuringute AS palusid seda kommenteetida ka erinevatel ekspertidel.

"Religiooniõpetuse vajalikkust koolides selgitav tulemus tundus ekspertidele üllatav. On ju varem esinenud selles osas küllalt suurt vastuseisu," kirjutasid autorid uuringu kokkuvõttes.

"Samas on viimasel ajal olnud näha teadlikkuse tõusu, inimesed reisivad ringi ning suhtumise paranemist võib pidada positiivseks tulemuseks."

64% küsitletutest nõustus väitega, et riigis ei tohiks domineerida ühegi religiooni väärtused, selgus Inimõiguste Instituudi ja Turu-uuringute AS-i koostöös valminud uuringust.

Samal ajal leidis 54%, et Eesti ühiskond peaks lähtuma eelkõige kristlikest väärtustest.

"See tulemus näitab, et hoolimata suhtelisest usuleigusest soovitakse siiski traditsioonide püsimist, mis seob meid euroopaliku kultuuriruumiga," ütles Turu-uuringute AS-i uuringjuht Karin Reivart.

91% küsitluses osalenutest ütles, et Eestis ei ole usuvabaduse tagamisega probleeme. 92% vastanute puhul usuvabadust rikutud ei ole.

Oma usulisi veendumusi on pidanud varjama 4% elanikest. Selliseid juhuseid on sagedamini ette tulnud noortel.

"Rahvusvahelistel organisatsioonidel ei ole olnud etteheiteid usuvabaduse olukorrale Eestis," tõi aruannet tutvustades esile Inimõiguste Instituudi juhatuse liige Erik Salumäe.

"Samuti nähtub USA uuringukeskuse Pew Research Center 2013. aasta raportist, mis tehti kõigi maailma riikide kohta, et Eesti on nende riikide seas, kus usulisele tegevusele kehtib väga vähe piiranguid."

Uuringu autorid leidsid, et tuleks süvendatumalt tegeleda inimeste teadlikkuse tõstmisega religiooniga seotud küsimustes, kasutades selleks nii koole kui meediat.

Uuringuga saab täpsemalt tutvuda siin.