Tihenev laevaliiklus ohustab Soome lahte

Foto: Postimees/Scanpix

Keskkonnaministeeriumi kinnitusel on Soome lahe ökosüsteemi seisund paranenud, kuid üha tihenev laevaliiklus toob kaasa uued probleemid.

Helsingis avati täna pidulikult Soome lahe aasta, mille peamine eesmärk on tõhustada Eesti, Soome ja Venemaa koostööd lahe keskkonnaseisundi parandamisel, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Rahvusvahelisel avaüritusel ütles Soome keskkonnaminister Ville Niinistö, et viimase 30-40 aasta jooksul on inimtegevus hakanud oluliselt enam mõjutama keskkonda.

„Soome laht on meie kõigi ühine vastutus ning seda me ei saa lükata järeltulevate põlvkondade kanda – me peame tegutsema kohe. Me ei saa olla rahul lahe praeguse olukorraga. Tänu teadlastele saame aasta lõpuks andmed, mille põhjal välja töötada täpne tegevusplaan,“ ütles Niinistö.

Ohuks vetikate vohamine ja võõrliigid

Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv tõi ohukohtadena välja mõni aasta tagasi toimunud laevaõnnetused, mis tõid kaasa suure merereostuse, ja selle, et laevaliiklus muutub üha tihedamaks.

Soome lahe suurimaks keskkonnamureks on toitainete küllastumisest tekkiv vetikate vohamine, mis sageli toob kaasa hapnikupuuduse merevees ja vee kvaliteedi languse. Selle otseseks põhjustajaks on eelkõige põllumajanduses kasutatavate toitainete sattumine merevette.

Omaette murettekitav on veel võõrliikide sisseränne. Näiteks on järjest suurenenud ümarmudilate hulk, kes toituvad väiksematest kaladest ja kalamaimudest ohustades nii uute kalapõlvkondade juurdekasvu.

Samas on Talijärve sõnul Soome lahe seisundi parandamiseks nii mõndagi ära tehtud. Ilmselt kõige suurema mõjuga on tema kinnitusel Peterburi puhastusseadmete kordategemine.

Investeering 600 miljonit eurot

"Kui viis miljonit inimest piltlikult öeldes lasi oma reovee otse merre, siis täna seda enam ei juhtu. See on kindlasti kaasa aidanud sellele, et eutrofeerumine peaks meres vähenema," selgitas keskkonnaministeeriumi kantsler.

Ta tõi välja, et ka Eesti on siinkohal palju ära teinud, investeerides viimase kümne aasta jooksul üle 600 miljoni euro puhastusseadmetesse eelkõige maismaalt pärineva reostuse likvideerimiseks.

Talijärv märkis, et laevaliiklus Soome lahel on suurenenud ja suureneb veel ning see on kaasa toonud hulga riske. Ka nende riskide ennetamist arutatakse Soome lahe aasta jooksul põhjalikumalt. 

Keskkonnaspetsialisti sõnul ei tehta Soome lahe aasta jooksul ära midagi suurt, mida pole varem tehtud - eelkõige peetakse plaane, kuidas tulevikus ohutumalt toimetada ning milliseid võimalusi annab riikide omavaheline koostöö.

Tema hinnangul sujub koostöö Soomega hästi ning ka Venemaaga mõistab ühiseid huvisid ja on valmis tegutsema. 

"Teadlased tulevad jälle uuesti kokku ja vaatavad, mis nende uuringud on näidanud. Soome lahe aasta päädib Soome lahe deklaratsiooni vastuvõtmisega, mis on poliitiline dokument, kus riigid väljendavad oma tahet pingutada selle nimel, et Soome lahe tervislik seisund paraneks." lausus Talijärv. 

Esmakordselt toimus Soome lahe aasta 1996. aastal ning riigid on teinud suuri jõupingutusi lahevee parandamiseks.

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: