Riigi loodud e-lahendustest kasutatakse aktiivselt vaid digiretsepti, olles ainuke neljast e-tervise põhiprojektist, mis on käivitunud täismahus. Digiloo ja digipildi kasutamine on jäänud tagasihoidlikuks ning digiregistratuur pole selle valmimisest möödunud viie aasta jooksul käivitunud.

Seetõttu pole ka võimalik e-tervise süsteemis olevaid andmeid kasutada terviklikult ravitööks, riikliku statistika tegemiseks, registrite pidamiseks ega järelevalveks.

Audit järeldas, et digiretsept osutus edukaks seetõttu, et haigekassa ise oli selle rakendamisest huvitatud, fokuseeritult tegeleti vaid ühe suure projektiga, kuni see sai rakendatud. Abiks oli ka see, et võimalikult palju kasutati standardlahendusi.

Teiste e-tervise projektide nagu digilugu, digiregistratuur ja digipilt rakendamisega on tegelenud Eesti E-tervise Sihtasutus.

Digilugu ei ole riigikontrolli hinnangul kavandatud kujul käivitunud, sest hoolimata juba 2008. aastast kehtinud seaduse nõudest, ei esitata sinna kõiki andmeid.

Näiteks 92% eriarstiabi teenuse osutajatest (haiglad, hambaarstid jt) ei esitanud 2012. aastal üldse andmeid digiloosse ning pooled nendest, kes seda tegid, esitasid vaid veerandi nõutud andmetest.

Kui digiloos ei esitata kõiki andmeid, pole võimalik seda kasutada igapäevases ravitöös ning sel juhul ei suudeta täita e-tervise laiemat eesmärki, milleks on tervishoiukorralduse tõhustamine.

Digiloo ja teiste e-tervise rakenduste kasutamine aitaks kokku hoida nii arstide, õdede kui ka patsientide aega ning ravikindlustuse raha, kuna kõik andmed on ühes kohas ning puudub vajadus teha näiteks täiendavaid visiite või uuringuid.

Ministeerium pole survet avaldanud

Kuigi nõue andmeid esitada kehtib viis aastat, pole riik seni ravidokumentide e-tervisesse esitamata jätmise tõttu sanktsioone rakendanud.

Riigikontroll möönab, et auditi ajal 2013. aastal kasvas peamiselt perearstide panusel digiloosse andmete esitamine ning järjest rohkem arste ja asutusi seda ka teeb. Samas ei ole tervishoiu tõhustamise aspektist vaadates oluline mitte ainult andmete esitamine, vaid ka nende vaatamine ning audit näitas, et andmeid vaadatakse e-tervisest väga vähe.

Digiregistratuur, mis võeti 2008. aastal valminuna vastu, ei ole kunagi tööle rakendunud. Endiselt puudub Eestis arsti juurde registreerimise tsentraalne süsteem, kus patsient saaks valida endale sobiva aja kõikide haiglate kõikide arstide vabade aegade seast.

Sellise süsteemi puudumine raiskab riigikontrolli hinnangul tervishoiuressursse ja patsientide aega. Digiregistratuur pole käivitunud ennekõike tervishoiuteenuse osutajate huvipuudusel.

Digipildil on konkureeriv andmebaas

Digipilt ei ole siiani andmebaas, kuhu koguneksid kõik meditsiinilised ülesvõtted. Digipilt on kõigest viidete ladu, kust saab teada, kus pilt asub. Pilti ennast süsteemist aga ei näe. Ka viiteid piltide asukoha kohta ei esita kõik tervishoiuasutused.

Muu hulgas on põhjuseks, et paralleelselt digipildi loomisega hakkas kaks suurt riigi loodud regionaalhaiglat arendama oma süsteemi – Pildipanka –, milles praegu asubki 80% Eestis tehtud meditsiinilistest ülesvõtetest. Seega puudub digipildil praegu praktiline väärtus, kuna pildid asuvad mujal ning neid vaadatakse ja kasutatakse ka mujal.

Projekti maksumus aina paisub

Riigikontrolli hinnangul on e-tervise nõrga käivitumise taga sotsiaalministeeriumi eesmärgistamata ja juhuslik tegevus e-tervise arendamisel ja juurutamisel.

Sotsiaalministeerium, kelle ülesanne peaks olema esindada riigi huvisid, on e-tervise juhtimisel olnud pigem kõrvaltvaataja ning palju aktiivsemalt on osalenud teised e-tervise sihtasutuse nõukogu liikmed, kes esindavad tervishoiuteenuse osutajaid.

Nende initsiatiivil hakati lisaks neljale põhiprojektile jooksvalt arendama ka täiendavaid teenuseid, mis on viinud tähelepanu ja raha ära põhiprojektidelt.

E-tervise loomine ja juurutamine on läinud maksma planeeritust oluliselt enam - 2,8 miljoni asemel 15 miljonit eurot - ja pole teada, kui palju raha veel kulub, et saaks juba loodud süsteemid tööle.

E-tervise kasutamine võidakse siduda rahastamisega

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo usub, et e-tervise saaks tulevikus siiski täies mahus tööle rakendada, aga selleks tuleb e-tervist arendada ennekõike riigi ja ühiskonna huvidest lähtuvalt.

Selleks et e-tervis oleks igapäevaseks töövahendiks nii patsiendile, arstile kui ka riigiasutustele, tuleks enne uute projektide kallale asumist lõpetada seni mitterakendunud projektid ning nõuda edaspidi kõigilt tervishoiuteenuse osutajatelt nii andmete esitamist e-tervisesse kui ka süsteemi kasutamist.

Sotsiaalminister lubas riigikontrollile, et kirjeldab edaspidi täpsemalt tegevusi, et saavutada e-tervisele seatud riigi eesmärgid.

Sotsiaalminister kaalub koos haigekassaga e-tervise infosüsteemi kasutamise suurendamiseks ka selle kasutamise sidumist tervishoiuteenuste eest tasumisega.