Kui möödunud Euroopa Parlamendi valimistel tuli teha inimestel valik kinniste nimekirjade alusel ehk hääletada sai erakonna kui terviku ja üksikandidaadi vahel, siis seekord saab hääli anda konkreetsetele kandidaatidele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"2009. aastal otsustas partei ise järjekorra, kes läheb Euroopa Parlamenti Eestit esindama. Nüüd otsustavad valijad. Valijad annavad kandidaatidele hääli ja mandaadi saavad ehk Eestit esindama lähevad rohkem hääli saanud kandidaadid erakonna nimekirjas või üksikkandidaadid, kui nad saavad piisaval hulgal hääli," selgitas valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja Priit Vinkel.

Kõik erakonnad saavad esitada kuni 12 kandidaadiga nimekirja ja nende ning üksikkandidaatide vahel jagatakse kuus Euroopa Parlamendi kohta d'Hondti meetodil. Kui näiteks erakonnas kõige rohkem hääli saanud inimene loobub oma kohast ehk rakendab nn peibutuspardi strateegiat, siis need hääled kuskile edasi ei kandu.

Peibutuspardi asemel saab Euroopa Parlamenti minna järgmine samas erakonnas kõige rohkem hääli saanud ja mandaadita jäänud inimene.

Priit Vinkeli arvates on üksikkandidaatidel võrreldes 2009. aastaga veidi raskem ehk n-ö Tarandit teha saab olema keerulisem.

"Üksikkandidaadil on kinniste nimekirjade olukorras natukene lihtsam erakondadega võistelda, sest erakonnad on ka ainult ühe nimega kantud kandidaatide koondnimekirja," tõdes Vinkel.

Järjest enam hakkab Euroopa poliitika välja nägema nagu rahvuslik poliitika, kus enam hääli saanud erakonnad panevad kokku valitsuse. Euroopa Parlamendi esimene ülesanne on valida Euroopa Komisjoni uus president, keda peab toetama parlamendi absoluutne häälteenamus ehk 376 liiget 751-st.

"Esmakordselt peavad riigi- ja valitsusjuhid esitama kandidaadi, kes esindab Euroopa Parlamendi valimistel kõige enam hääli saanud erakonda. Näiteks liberaaldemokraate juhib nendel valimistel Guy Verhofstadt, endine Belgia peaminister, hästi häälekas Euroopa poliitik," selgitas europarlamendi infobüroo juhataja Kadi Herkül.

Suure tõenäosusega saab sotsiaaldemokraatide kandidaadiks Martin Schulz Saksamaalt, kes on praegune Euroopa Parlamendi president.

Praegu pole veel selge, kes saab parempoolsete ehk kristlike demokraatide esinumbriks, aga selle tooli peavad ilmselt omavahel ära jagama Jean-Claude Juncker, Christine Lagarde ja Valdis Dombrovskis. Euroopa Parlamendi valimised on 25. mail.