Rõivas: sanktsioonid on põllumajandusele väiksem väljakutse kui ettevõtetele
Peaminister Taavi Rõivase sõnul ei moodusta põllumajandustoodete eksport Venemaale kuigi märkimisväärset osa, kuid konkreetsetele ettevõtetele võib ekspordikeelt olla väljakutseks.
"Mõju Eestile on vara öelda, aga suurtest kaubagruppidest moodustab piimaeksport 24% kogu selle sektori ekspordist Venemaale. Lihatoodetest moodustab eksport Venemaale 5,5% ja köögiviljadest ligi 9%," ütles Rõivas valitsuse pressikonverentsil.
"Kogumõju Eesti põllumajandusele ei saa kindlasti olema sedavõrd märkimisväärne, et seda ei oleks võimalik asendada vähemalt osaliselt Euroopa suunalise ekspordiga. Konkreetsetele ettevõtetele saab siiski olema väljakutse, kuidas oma eksporti ümber kujundada," lausus peaminister.
Rõivase sõnul ei saa täna avalikustatud sanktsioonid tulla ettevõtjatele siiski suure üllatusena ja küllap on juba eeltööd tehtud ja tegevusplaan olemas või koostamisel, sest näiteid, et Venemaa on seadnud piiranguid põllumajandustoodangu saadustele, on aastate jooksul olnud väga palju.
Hoopis täbaramat olukorda ennustab peaminister venemaalastele. "Piirangute sätestamine selliselt, et Venemaa kauplustes ei tohi müügil olla lääneriikidest pärit tooteid, tähendab, et nendel lettidel kahaneb valik drastiliselt."
Veel prognoosib Rõivas survet toiduainete hindade tõusuks Venemaal. Sest kui ei saa sisse vedada välisriikidest, siis kodumaised tootjad ei suuda hüppeliselt kasvavat nõudlust täita.
Venemaa kehtestas tänasest täieliku impordikeelu Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Kanada ja Norra sea-, looma- ja linnulihale, kalale ja teistele meresaadustele, puu- ja köögiviljadele, piimale, juustule ja teistele piimatoodetele.
Sanktsioonid kehtestatakse esialgu üheks aastaks.
Toimetaja: Priit Luts