Aiandussektoril on raskusi hooajatööliste leidmisel ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Põllumajandustootjad sooviksid hooajatööliste põuda leevendada võõrtööjõu riiki lubamise lihtsustamise ja maksusoodustustega.

Aiandusliit saatis ministeeriumile ettepaneku leevendada tingimusi kolmandatest riikidest ajutiselt hooajatöödeks sissetoodava tööjõu suhtes, vahendasid ERRi raadiouudised. Teise meetmena soovitakse tööandjale maksusoodustuste tegemist ajutise tööjõu palkamisel, näiteks õpilaste ja üiõpilaste koolivaheaja perioodil.

Põllumajandustootjatel on kohati raskusi hooajatöötajate leidmisel. Füüsiliselt raske töö eest saadav palk ei ahvatle enam eestlasi suveajal tööle asuma.

Viljandimaal Halliste vallas Vana-Kariste külas on mitmed talud valinud enda tegevussuunaks aedvilja kasvatamise lepingupartnerile Põltsamaa Felix. See tähendab hektarite viisi kurgi- ja kõrvitsapõlde ning kümnete tonnide viisi saaki. Kõik see tuleb käsitsi ära korjata. Kivimurru talu perenaine Anneli Steinbruch tunnistab, et tööjõu küsimus on terav.

"Ega ei ole võtta neid niimoodi. Mul on vaja 14 korjajat, et ma saaksin oma toodangu kokku korjata," rääkis Steinbruch ja tõi välja ka maasikakasvatajad, kellel on kümneid hektareid põllumaad ja vaja 50-100 korjajat.

Tõõjõuturu olukord paneb muretsema ka samas külas tegutseva ettevõtte Mulgi Viljad juhatuse liikme Triinu Paumere. Saagikoristuse ajal oli neil sel suvel põllul vähemalt 12 töötajat pluss oma pere.

"Kindlasti oleks vaja suuremat tööjõu tulekut Eestisse. Eestlased ei ole enam nii altid tegema nii rasket tööd sellise palga eest. Kindlasti Ukrainast võiks tulla inimesi või Rumeenia on ka üks koht, kus on madalamad palgad," rääkis Paumere.

Paumere sõnul on nende ettevõttes gümnaasiumiõpilasi tööl käinud, kuid õpilased tahavad samuti suvel puhata, mistõttu ei ole nad sageli nõus kurgi- ja kõrvitsapõllul seda aega veetma. Kaugemalt tulijad tuleksid aga kindla eesmärgiga tööd teha.

Anneli Steinbruch kasutas sellel suvel oma saagi koristamisel just malevanoorte tööjõudu. Lisaks palga maksmisele tähendas see ka noortele ergutamiseks töö vaheajal väljasõitude korraldamist. Kuigi kõik laabus ilusti, arvab Steinbruch, et riik võiks siin siiski tööandjale sammu vastu astuda.

Kas ettevõtjate mõtted võiksid viia näiteks Ukraina ja Rumeenia hooajatöölistele riigipiiride avamiseni, on veel vara öelda. Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin usub, et sel teemal ministeeriumisse lähetatud ettepanek on protsessi algus. "Eesmärk on, et algaks sel teemal aktiivne diskussioon riigiga," kommenteeris Strastin.

Mitmed ettevõtjad tõdesid, et tööjõu Eestisse toomisel võivad olla takistuseks ka madalad kokkuostuhinnad, mis ei lase võõrsilt tulijatele ahvatlevat palka maksta.

Toimetaja: Liis Velsker



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: