Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Teaduste Akadeemia uueks presidendiks valiti Tarmo Soomere

{{1413347211000 | amCalendar}}
Foto: Postimees/Scanpix

Eesti Teaduste Akadeemia valis tänasel üldkoosolekul kahe kandidaadi hulgast presidendiks Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi lainetuse dünaamika labori juhataja Tarmo Soomere. Uuelt juhilt oodatakse akadeemia autoriteedi tõstmist, kehtestamist Eesti teaduspoliitikas ning sellele selge väljundi loomist.

Lisaks Soomerele kandideeris presidendiks biomeditsiinitehnoloogia professor, praegune Teaduste Akadeemia asepresident Mart Ustav.

Mitu tundi kestnud koosoleku lõpus toimunud hääletusel kogus Soomere 35 ning Ustav 28 poolthäält, vahendas Postimees.

Eesti Teaduste Akadeemia võiks mitmete akadeemikute arvates olla tulevikus ühiskonnas praegusest suurema mõjujõuga. See on ka üks peamisi ootusi, mis seatakse tänavalitavale uuele akadeemia presidendile, märgiti ERRi raadiouudistes.

Pealtnäha võib olla tegemist Eesti teaduses klassikalise Tartu-Tallinn vastaseisuga, ent tõenäoliselt ei saa tänasel salajasel hääletusel oluliseks mitte see, millises linnas akadeemik lõviosa tööajast veedab, vaid see, milline on kandidaadi nägemus teaduse tulevasest rahastamisest ja teaduste akadeemia rollist ühiskonnas.

Akadeemik Anto Raukas ütles, et praegu on nii, et akadeemia autoriteet ühiskonnas pole väga kõrge. Ta rääkis, et Teaduste Akadeemia on organisatsioon, mis suudab vastata kõigile teaduses tekkivatele küsimustele. "Omal ajal ei sündinud Eesti NSVs ühtki tähtsamat otsust, mida ei oleks Teaduste Akadeemias arutatud," märkis Raukas. Seetõttu oleks vaja praeguse akadeemia autoriteeti tõsta.

"Aga praeguses olukorras, minu kogemuse kohaselt, ei tahetagi praegu midagi küsida ja on kaks võimalikku põhjust. Üks on see, et ei osata midagi küsida, sest küsimine vajab ka tarkus. Teine on lihtsalt see, et alahinnatakse akadeemiat," selgitas Raukas. Ta tõi näiteks ka hiljutise Nabala teemalise teaduste akadeemia pöördumise, mida valitsus isegi ei arutanud.

Akadeemik Mart Ustav nõustub, et Teaduste Akadeemia nähtavaust ühiskonnas on tarvis tõsta. Autoriteedi ja tõsiseltvõetavusega aga Ustavi sõnul probleeme pole.

"Minu kindel ja sügav veendumus on, et akadeemia peaks oma kastist välja tulema ja selgelt defineerima, millised on akadeemia arvates need probleemid, mis teadmistepõhiselt vajaksid lahendamist," ütles Ustav. Selles näeb ta olulist rolli lisaks akadeemia presidendile kogu juhatusel.

Soomere: Akadeemia ülesanne on leida vajalikke kompetentse

Akadeemik Tarmo Soomere sõnul on akadeemia ühiskonna osa ja ühiskonna arenedes muutub ka akadeemia roll.

"Mida professionaalsemaks kujunevad poliitikud ja ametnikud ning mida rohkem on haridust ühiskonnas, seda sagedamini hakatakse akadeemiaga koostöös juba eos viltuminekuid vältima," ütles Soomere.

Ta ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Teaduste Akadeemia ülesanne on kiiresti leida vajalik kompetents või juhtida tähelepanu selle puudumisele, ka sellise ohu puhul nagu Ebola.

"Akadeemia üks oluline funktsioon riigis on teada, milline kompetents on meil olemas - olgu see siis geneetiliselt muundatud toiduainete või Ebola või meid tulevikus ähvardavate probleemide puhul. Akadeemia on ainus organisatsioon, kes suudab jõuda praktiliselt iga Eesti teadlaseni, teha kindlaks, mida Eesti teadlased teavad ja veel tähtsam - identifitseerida see, mida me ei tea ja mille puhul me peame kiiresti mujalt abi otsima," selgitas akadeemik.

Toimetaja: Maarja Roon, Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: