Soomere: mitme eriala õppimine võimaldab vaadata maailma eri punktidest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kolmapäeval Teaduste Akadeemia uueks presidendiks valitud akadeemik Tarmo Soomeret tunneb laiem avalikkus kui mereteadlast. Tegelikult on teadusmaailmas kõrgelt hinnatud akadeemik õppinud ka matemaatikat ja usuteadust. Tema sõnul aitas mitme eriala õppimine tal maailma näha eri vaatepunktidest.

 Samuti lihvis see tema sotsiaalset närvi, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal."

Akadeemik Soomere välieksperimendid toovad kokku teadlased pea igast maailma otsast. Kiirlaevade lainete uurimine Eestis annab teavet purustavate tsunamide kohta, sest kiirlaeva lained on tsunamide väikesed mudelid. Soomere teadusartiklid ja tema labori töö on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud.

"Kuidagi nii naljakalt on kujunenud, et kiirlaeva lainete kohta peaaegu ühtegi artiklit ei ilmu enne, kui see on meie töölaualt läbi käinud. Nii kogu maailmas," märkis Soomere.

Lainete uurimiseni jõudis Tartu Ülikoolis matemaatikat õppinud Soomere juhuslikult. 1980. aastal oli tal võimalus jätkata õpinguid Moskva Okeanoloogia instituudi aspirantuuris, mis praegu tähendab doktorantuuri. Esimesel kohtumisel küsis juhendaja, milline teema teda huvitab.

"Tema andis mulle paberilehe, millel oli kirjas kolm teemat. Nendest teemadest sain ma aru ainult sidesõnadest. Panin näpu ühe peale neist - need olid Rostbi lained. Ja ma olen siiamaani lainemaailmas," rääkis Soomere.

Praegu esindavad akadeemik Soomere doktorandid paljusid riike ning eestlasi on nende seas vaid kaks. Mereakadeemia lõpetanud Maris Eelsalu ja Katri Pindsoo läksid Soomere juurde doktoriõppesse, sest olid sattunud Soomere loengut kuulama ja asi tundus põnev.

"Ta esitas suuremat pilti, et mitte ainult valemid-võrrandid, kuidas need protsessid toimivad, vaid milline tervik välja tuleb," ütles Pindsoo.

Oma juhendaja kohta ütlevad doktorandid, et ta on karismaatiline, põhjalik ning samas nõus kõike arutama ja selgitama.

"Ta leiab sinu jaoks alati aega ja on valmis vajadusel väiksematki detaili selgitama. Kui mõelda, et mida me temalt kõige rohkem õppinud oleme, siis on see põhimõte, et ükskõik, mis probleem ette tuleb, tuleb alati, sõltumata selle olulisusest või mahust, süveneda sellesse põhjalikult," rääkis Eelsalu.

Eesti ajakirjanduse huviorbiiti jõudis Tarmo Soomere siis, kui ta prognoosis 2005. aastal Pärnus, Haapsalus ja mujal üleujutusi põhjustanud jaanuaritormi tulekut. Akadeemik Soomere on võtnud sõna Nord Streami gaasitoru paigaldamise ohtudest ja rääkinud probleemidest, mida põhjustavad rannikule ja ka veeliiklusele kiiralaevade lained.

Poliitikud pöörduvad oma küsimustega aga tunnustuste ja preemiatega pärjatud teadlase poole harva.

"Ühe korra praegune haridusminister ja ja teise korra üks eelmistest kultuuriministritest. Too teine küsis, et kui tema toa põrand on kaks ja pool meetrit mere pinnast, siis millal tuleb vesi elutuppa," meenutas Soomere.

Akadeemik Soomere sõber ja kolleeg akadeemik Jüri Engelbrecht, kes ise on olnud kümme aastat Teaduste Akadeemia president, ütles, et see amet nõuab aega ja pühendumist ehk missioonitunnet ning rõõmustab, et Tarmo Soomere sellele kohale valiti.

"Vaat see sümbioos, mis eriti tänapäeva keerulises olukorras ja infouputuses on oluline ja seal ma usun, et Tarmo Soomere on ikka väga õige inimene ja väga avatud inimene, eriti just ajakirjanikega suheldes," rääkis Engelbrecht.

Kui Soomere elu oleks läinud teisti, oleks ta võinud olla kirikuõpetaja ning kandideerida peapiiskopi ametisse. 1970. aastate lõpus korraldas Soomere Püha Vaimu kirikus plaaditunde. Koguduse õpetaja oli sellel ajal Jaan Kiivit, kellest hiljem sai peapiiskop.

Soomere ehitas 1980. aastatel ka Kaarli kiriku helivõimendussüsteemi, mis oli kasutuses pea 15 aastat. Tema arvates oleks akustika parem, kui kirik oleks paar meetrit kõrgem.

Aastatel 1980-1984 õppis Tarmo Soomere matemaatika ja mereteaduse kõrval teoloogiat. See oli rikastav, tõdeb ta täna.

"Suur osa teadlasi vaatab maailma ühest punktist. Maailm näib siis kena, värviline, võib-olla reljeefne, aga õppides erinevaid erialasid - minu puhul matemaatikat, mereteadust rannikutehnikat ja natuke humanistlikke väärtusi kirjeldavat usuteadust, on tekkinud võimalus vaadata maailma mitmetest erinevatest kohtadest," rääkis akadeemik.

"See rikastab. See on lihvinud ka mu sotsiaalset närvi ja teinud selgeks, et paljudes kohtades tuleb õigeaegselt ja jõuliselt sekkuda. Ka siis, kui see sind ennast võib kahjustada," jätkas ta.

Teaduste Akadeemia presidendi ametisse asub akadeemik Soomere ametlikult detsembri keskel.

Sõber Jüri Engelbrecht tõdeb, et kergete killast see amet ei ole.

Toimetaja: Maarja Roon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: