Suri Käbi Laretei ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1414916755000 | amCalendar}}
Foto: Postimees/Scanpix

Eile suri eesti päritolu pianist ja kirjanik Käbi Laretei.

1922. aasta 14. juulil sündinud Käbi Laretei isa Heinrich Laretei oli Eesti vabariigi saadik NSV Liidus ja Rootsis.

Kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti vabariigi 1940. aastal, põgenes Käbi Laretei koos emapoolsete vanavanematega isa Heinrichi juurde Rootsi, kuhu ka jäi.

Juba Tallinnas elamise ajal klaveriõpinguid alustanud Käbi Laretei jätkas õpinguid Rootsis Gottfried Booni ja Annie Fischeri käe all.

Laretei esines pika pianistikarjääri jooksul Suurbritannias, Rootsis, Lääne-Saksamaal ja USA-s ning esitas peamiselt kaasaja heliloojate palu.

1950. aastate lõpus kohtus ta rootsi filmirežissööriga Ingmar Bergmaniga, kellega abiellus 1959. aastal, kuid 10 aastat hiljem paar lahutas.

Laretei mängib kaadri taga klaverit Ingmar Bergmani filmis "Sügissonaat" ning tegi pisemaid rolle oma abikaasa filmides.

Käbi Laretei on kirjutanud ka raamatuid elust ja muusikast. Eesti keeles on temalt ilmunud mälestusteraamat "Peotäis mulda, lapike maad", samuti "Mineviku heli", "Seal kodus - siin võõrsil", "Tulbipuu", "Vihmapiisad ja kuupaiste: esseed muusikast", "Keerised & jäljed: kogutud proosa", "Otsekui tõlkes: teema variatsioonidega" ja "Kuhu kadus kõik see armastus?".

1922. aastal sündinud Käbi Laretei põgenes koos vanavanematega Rootsi, olles vaid 18-aastane. Tema loominguline tippaeg jäi eestlaste jaoks raudse eeriide taha.

Käbi Laretei sõber ja õpilane, Saksamaal elav helilooja Jüri Reinvere ütles, et Laretei pole kellegagi võrreldav.

"Ta oli üks selline imeline daam, kellel õnnestus elu elada eestlasena, kes ei tundnud end kunagi Teises maailmasõjas kaotajana näiteks," rääkis Reinvere "Aktuaalsele kaamerale".

Lareteil oli erakordne võime olla piiritu, kirjeldas Reinvere. "Tema kosmopoliitisus väljendus selles, et ta rääkis iga päev briljantselt viit-kuut keelt, kirjutas neis sama kergelt nagu vahetaks tualette. See ei lasknud tal ühelgi piiril mingeid takistusi seada. Ja ta ei jäänud mitte kunagi vanaks."

Kahe aasta eest Stockholmis Käbi Lareteiga kohtunud ajakirjanik Heidit Kaio meenutab, kuidas vanadaam intervjuu katkestas, et kõrvarõngad kõrva panna, huuled värvida, soeng teha ning stiilne jakk selga panna

Ajakirja Pere ja Kodu peatoimetaja Hidit Kaio kirjeldas Käbi Lareteid põneva isiksusena, kes oskas oma elu elada. "Tegelikult tema karjäär läks õitsele tema elu teises pooles, et need kuulsad kontserdid Ameerika Ühendriikides toimusid, kui Käbi oli juba 40ndates. Ingmar Bergman tegi filmi "Sügissonaat", mis muutis Käbi Laretei igavikuliseks, nimelt selle filmi peakangelane on Käbi Laretei prototüüp." Käbi oli sel ajal 56aastane.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: