Eestist osales uuringus Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi uurijate rühm, keda juhtis Tartu Ülikooli professor Veronika Kalmus. Kalmus rääkis saates "Uudis+", et laste internetikasutus on muutunud üha levinumaks ning üha enam ollakse internetis privaatselt ehk vanemate silma alt ära. See ei tähenda, et lapsed seda kindlasti tahaksid – selleks lihtsalt on võimalus, sest internet on nüüd oma "pihus" ehk mistahes nutiseadmes ning seda saab kasutada pea kõikjal.

Teadlastele mõnevõrra üllatusena tuli asjaolu, et võrreldes 2010. aastaga puutuvad lapsed üha rohkem kokku vihasõnumite, anoreksiat ja enesevigastamist propageerivate veebilehtede ning küberkiusamisega. Üllatuse valmistas see seepärast, et viimastel aastatel on tugevalt tegeletud laste internetikasutuse turvalisemaks muutmisega. "Samas võttes arvesse laste internetikasutuse suurenemist ja privaatsemaks muutumist, on see mõnes mõttes ka ootuspärane," selgitas Kalmus.

Negatiivse sisuga puutub ikka kokku

"Mõnes mõttes on negatiivsete kogemustega kokku puutumine internetis paratamatu, sest see on ikka nii, et mida rohkem mingit tegevust harrastatakse, seda rohkem saadakse sellest kasu, avastatakse uusi võimalusi ning saadakse oma kogemuste varal rikkamaks ja osatakse võimalike negatiivsete kogemustega ka toime tulla," rääkis Kalmus.

Neid negatiivseid kogemusi pole võimalik täielikult vältida. Küll aga võiks Kalmuse soovitusel olla lapsel keegi, kelle poole pöörduda. Selleks võiks olla lapsevanem, aga miks mitte ka sõbrad ja õpetajad. "Kõige tähtsam on siin mõistev ja osavõtlik suhtumine, mitte mingil juhul hurjutamine või hukkamõist," ütles Kalmus.

Rohkem meelelahutust kui loomingut

Uuringust tuli välja, et lapsed on varasemaga võrreldes ka kauem internetis. Kalmus tõi välja, et uuringust ilmnesid ka teatud positiivseid märgid. Näiteks see, et lapsed kasutavad üha rohkem ka interneti pakutavaid kasulikke võimalusi. Sellel on teadlaste arvates seos asjaoluga, et laste oskused on digitaaltehnoloogiaga ümber käia on samuti kasvanud.

Kui vaadata, mida lapsed internetis teevad, tõi Kalmus välja näiteks videote vaatamise, suhtlemise, aga ka info otsimise. "Tuleb ikkagi öelda, et kõige loomingulisemaid tegevusi ei ole lapsed hakanud kasutama. Pigem on tegemist ikkagi meelelahutuse ja suhtlemise ning mängude mängimisega, vaatamata sellele, et omaloomingu tegemiseks ja jagamiseks on tohutu hulk võimalusi," rääkis Kalmus.

Eesti on Kalmuse sõnul mõnes mõttes unikaalne. Interneti tehnilises arengus oleme olnud kiired ning sellega sarnased Põhjamaadega. Laste internetikasutuses ja vanemate järelvalves oleme olnud aga mahajääjad. Näiteks Eesti lapsevanemad ei ole sugugi nii aktiivsed lapse internetikäitumise jälgijad kui Põhjamaad. Eesti moodustab selles osas teistest riikidest oluliselt erineva "eraldi rühma".