Valge ütles ERR-i raadiouudistele, et eelmise nädala lõpust ja selle nädala algusest on Vene Föderatsiooni militaarlennukite aktiivsus hüppeliselt kasvanud.

"Räägime siin juba 20-30 lennukist meie tsiviillennunduse vahel ringi sagimas," lausus ta.

"Riigikaitse seisukohalt on see lihtsalt signaali saatmine sõjaväeliste vahenditega, ilmselt riigijuhtidele. Otsest militaartegevust Eesti riigi vastu peale juba tavapärase informatsiooni kogumise ei toimu, aga tsiviillennundusele on see tõsine oht," sõnas Valge.

Staabiülem selgitas, et meie tsiviillennundus liigub valdavalt põhja-lõuna suunal, Vene Föderatsioon Eesti Põhjarannikul ida-lääne suunal. "Nende sõjaväe masinad ei järgi rahvusvahelisi lennundustavasid ja tekitavad ohtlikke olukordi."

Valge rääkis, et lennutegevuseks on kehtestatud normid, kuid need on pigem rahvusvaheliste vete kohal head tavad kui karistamist võimaldavad normatiivaktid.

"Pragmaatiliselt olukorrale peale vaadates on Vene Föderatsioon omas tehnoloogia domeenis ja Lääne tsivilisatsioon natuke teises. Kohati Vene Föderatsiooni militaarlennukitel puuduvadki tehnilised vahendid, et Lääne tavade kohaselt käituda. Kas on raadioid liiga vähe või on nende transponderid sellised, mida Lääne süsteem ei tunnusta. See ei ole samas Venemaale uudis. Siin on pigem küsimus tahtmises kui väga põhjendatud sõjaväelises vajaduses niimoodi käituda," arutles Valge.

Ta märkis, et nii Euroopa lennuliikluse kui ka riiklikud instantsid on Vene lennukite problemaatika endale mureks võtnud ja seda kommunikeeritakse päris mitmel tasemel. "Kas nüüd jõutakse kiirete tulemusteni? Tehniliste lahendusteni võib-olla mitte kohe, kuid kui normaliseeruks üldine käitumisnormide rakendamine, siis ma siin probleemi ei näeks," sõnas Valge.

Lennuliiklusteenindus: Vene sõjalennukite ilmumise korral piirame tavalennundust

Eesti lennuliiklusteeninduse AS-i lennujuhtimise osakonna juhataja Üllar Salumäe ütles raadiouudistele, et tihenenud Vene sõjaväelennukite liiklus teeb keeruliseks ka Tallinna ja Helsingi lennuväljalt startivate ja maanduvate reisilennukite lennud.

"Kui ta meile radari ekraanidele ilmub, siis on tegemist kõige väiksema probleemiga. Me lähtume olemasolevatest, kehtivatest hajutusmiinimumidest. Me kasutame lennuohutuse tagamiseks seda, et me piirame sellisel puhul tsiviillennukeid," ütles Salumäe.

Suur probleem tekib siis, kui lennuk radari ekraanile ei ilmu. "Viimastel päevadel on ette tulnud ka selliseid juhtumeid, kus me oleme saanud informatsiooni, et mingid lennud toimuvad, läbi õhuseire divisjoni spetsialistude. Selliste lendude puhul me kasutame kõiki võimalikke mooduseid selleks, et lennuohutus tagada," rääkis Salumäe.

"Kaasa toob ta endaga kindlasti sellist määramatuse seisundit ja selle, et lennujuhtide töökoormus kasvab hüppeliselt," lõpetas Salumäe.