Valga vene gümnaasiumis avati tahvelarvutitega sisustatud digiklass
Tahvelarvutite abil õppimine pakub koolidele ja lastevanematele suurt huvi, näitas Tallinna Ülikooli ja elektroonikafirma Samsung koostöös läbi viidud kooliuuendusprogramm Digipööre. Konkursi võitjakoolis - Valga vene gümnaasiumis - avati auhinnaks saadud tahvelarvutitega sisustatud digiklass. Seal hakatakse lisaks oma koolile välja töötama õppematerjale ka teistele haridusasutustele.
Saalitäis Valga vene gümnaasiumi noori plaksutas kaua, kui kooliuuendusprogrammi Digipööre eestvedajad uue klassi sisustuse koolile sümboolselt üle andsid. See on oluline hetk mitte ainult ühe kooli jaoks, vaid kogu Eesti hariduselus. On aja märk, et tahvelarvutite või nutiseadmete abil õppimine muutub igapäevasemaks. Interaktiivsed õppematerjalid alles tuleb välja arendada. Samuti peaks õpetajad saama vastava koolituse, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land märkis, et tahvelarvutite ja nutiseadmete kasutamine kooliti on erinev. "Kuid me ei peaks lähtuma mitte sellest, kui palju on neid koolides ehk kui palju kool pakub õpilastele. Uuem ja kaasaegsem lähenemine on, et õpilased toovad oma vahendid kaasa."
Valga vene gümnaasium korraldab nüüd tihti näidistunde, sest teiste koolide huvi tahvelarvuti-õppe vastu on suur.
Kooli õpilane Mark Azarevitš märkis, et vigade parandamine on nüüd kergem. "Seni oleme need lihtsalt läbi kriipsutanud. Tahvelarvuti ekraanil on aga vigaseid kohti kerge ära kustutada."
Kokku osales kooliuuendusprogrammis Digipööre üle 40 kooli, edasi pääses neist 8, kelle seast valgalased võitjaks osutusid. Nüüd on koolis 25 tahvelarvutit, kuid nutiseadmete abil anti seal tunde juba varem.
Kooli haridustehnoloogi Eva Tšepurko sõnul kasutatakse koolis ka omatehtud äppe. "Õpetajad koostavad neid. Loomulikult levivad need koolitustel ja ka õpetajalt õpetajale. Kui mõni õpetaja avastab mingi uue metoodika või rakenduse, jagab ta seda kohe õpetajate toas teistele ka."
Tahvelarvutid on olulised ka keeleõppes. Vene lapsed saavad paremini omandada eesti keelt, kuid vajadusel kasutada ka venekeelseid digiõppematerjale.
"Arvutiklasse on vähe, korraga sinna kõik ei mahu. Ja lisaks need tahvelarvutid on juba laste taskutes. See on midagi, mida lapsed oma elus iga päev kasutavad. Muu tehnika jääb kooli, laps ei saa sellega kodus jätkata. Aga nutitelefonide ja tahvelarvutitega teeme tööd siin, koolis, ja seejärel saavad lapsed seda kodus jätkata," selgitas Tšepurko.
Digipöörde pilootkoole on juhendanud Tallinna Ülikooli õppejõud.
Toimetaja: Sven Randlaid