Kultuurimininsteeriumis loodetakse jõuda tulemuseni kõige kiiremini siis, kui tutvuda kõigepealt arhiivimaterjalidega, huvigrupid aga leiavad, et nii jääks enamik pühapaikadest leidmata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Osa arengukava ettevalmistajatest, näiteks mõned ekspertnõukogu liikmed leiavad, et enamiku pühapaikade kaardistamine on võimalik vaid vanemaealiste põliselanike küsitlemise abil. Kultuuriministeerium kinnitab, et üks uurimismeetod ei välista teist.

"Selliste uuringute käigus on mõistlik nii-öelda sõela põhimõte. Et mingi hulk inventeeritakse ära, aga sealt jääb valikusse esinduslikumad objektid, mille puhul on täpsustavad uuringud ka vajalikud. Suulist pärimust ei välistata, aga see ei ole eesmärk omaette," rääkis ministeeriumi asekantsler Tarvi Sits.

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juht Ahto Kaasik ütles, et suulise pärimuse kogumine on kõige mahukam ja kulukam osa uuringust. "Kui see ei ole selgesõnaliselt kirjutatud arengukava teksti sisse, siis sellele rahastust leida on sama hästi kui võimatu."

Rahastuse saamisega ongi kõige suurem probleem, sest näiteks eelmise arengukava plaanitud eelarvest saadi kokku ainult 20 protsenti.
Sellise rahastusega suudeti täies mahus inventeerida ainult neli kihelkonda, mis on seitse korda vähem plaanitust.

Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits ütleb, et tempos üks kihelkond ühes aastas jõuaks me tulemusteni aastal 2100. Ta leiab, et pühapaikad, mille kohta on andmed teada, peaks saama ikkagi võimalikult kiiresti inventeeritud, andmebaasi ja ka piirid määratletud.

Sitsi sõnul on kiire sellepärast, et kui pühapaikade asukohad pole teada, siis võidakse sinna planeerida teid ja hooneid.

Ahto Kaasiku sõnul jääb ainult arhiivimaterjalide põhjal leidmata kaks kolmandikku pühapaikadest ja kiire on hoopis muul põhjusel.

"Kavas on ju viie-kuue aastaga pühapaigad inventeerida, kui me seda nüüd ei tee, siis inimesed, kelle abil me saame enamikud pühapaigad üles leida, on juba meie hulgast lahkunud ning neid paiku lihtsalt ei ole enam võimalik kaardistada," selgitas Kaasik.

Praeguse arengukavaga minnakse Tarvi Sitsi sõnul kindlasti edasi, kuid igal aastal vaadatakse see uuesti üle.

Kui on võimalik saada rohkem rahastust, siis võidakse arengukavasse lisada tegevusi või täiendada metoodikat.