Kahe valla ja kahe omaniku vahel jaotuv pais on ka kohalikud elanikud kahte leeri jaganud - ühed soovivad paisu säilitamist, teised aga selle alla laskmist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

1950. aastate algul Ahja jõele hüdroelektrijaama ehituseks rajatud paisu teema läks palavaks paari aasta eest. Tulenevalt Euroopa direktiivist, mis ütleb, et 2015. aastaks peavad vooluveekogud olema heas seisus, tekkis Eestil kohustus tagada lõhejõgede nimistusse kantud Ahja jõel kalade läbipääs.

Kuna kalatreppe seni tehtud uuringute põhjal heaks lahenduseks ei loeta, on päevakorda tulnud paisu allalaskmine. Et paisul on kaks omanikku, AS Generaator ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), tegi RMK paisu likvideerimiseks taotluse, et saaks alustada uute uuringutega, mis peaks andma vastuse, mis juhtub siis, kui pais alla lasta.

"Meie kohus on täita seadust. Seadus näeb ette lõhedele ja lõhilastele läbipääsu tagamist paisust, ja kuna RMK on poole paisu omanik, siis meie oleme valmis tegema seda, mida otsustab keskkonnaamet, kohalik kogukond," ütles RMK Põlvamaa metskonna metsaülem Andres Sepp.

Paisu teine omanik, AS Generaator, kes on alates taasiseseisvumisest Saesaarel hüdroenergiat toonud, nii paindlik pole. Kui keskkonnamõjude uuringust peaks selguma, et paisu allalaskmine on mõistlik, tähendaks see ettevõtte sulgemist.

"Kõigepealt tuleb juba tehtud investeeringud korstnasse sisuliselt kirjutada. See põhjustab siis elektrijaama töö seiskamise ja sulgemise. Pikemas perspektiivis võib see ka päädida ettevõtte sulgemisega," rääkis Generaatori juhataja Jan Niilo.

Nagu Saesaare paisjärv jaguneb Vastse-Kuuste ja Põlva valla ning pais kahe omaniku vahel, jagunevad ka kohalike hoiakud kaheks. Näiteks peab Valgesoost pärit Margus Lillo Saesaare järve Nõukogude aja suurimaks kingituseks.

"Aga sellist suvitusala, ja kus oleks sellised vaated kaljude pealt, noh, seda pole võimalik enam kuskilt mujalt leida," ütles Margus Lillo.

Taevaskoja elanik Jaanus Pulles on aga seisukohal, et tammi alles jäämine pole kõige olulisem.

"Kindlasti las loodus elab oma elu ja mingil määral on selle tammi kõrgus ja veetaseme korrigeerimine kindlasti päevakorras," arvas Taevaskoja küla elanik Jaanus Pulles

Milline saab olema Saesaare järve ja paisu saatus selgub käesoleva aasta lõpus.