Vaidlused Ahja jõel oleva Saesaare paisu üle on kestnud üle kümne aasta, sest lisaks teistele kaladele elavad jões Natura 2000 kaitsealused kalad hink, võldas ja paksukojaline jõekarp.

"On kaalutud väga erinevaid kalapääsu lahendusi, aga ei ole kahjuks leitud tehniliselt sobivat lahendust. Keskkonnamõjude hindamine, mis viidi läbi 2015. aastal, jõudis järeldusele, et kõige sobivam lahendus on praegu likvideerimine ehk siis paisutuse likvideerimine," selgitas keskkonnaameti veeosakonna juhataja Triin Mägi.

Saesaare järve paisu lammutamise plaani suhtes on kohalikud inimesed väidetavalt kahes leeris. On neid, kes on paisu lammutamise poolt, väites, et kui järve vesi lastakse alla, siis tulevad nähtavale mitmed liivapaljandid, mida muidu näha ei ole. Teised, kes on järve allalaskmise vastu, aga ütlevad, et paisu lammutamisega rikutakse loodus ära väga pikaks ajaks.

Kõige rohkem puudutab järve vee allalaskmine kohalikke turismiettevõtjaid, kes korraldasid kokkusaamise, et esitada oma ettepanekud keskkonnaametile. Seitse aastat tagasi pidid nad leppima lähedalasuva Kiidjärve paisu eemaldamisega, kui Saesaare järve veetase alanes poolteist meetrit.

"Kui meil läks alla Kiidjärve pais, siis meile lubati ilusate-toredate sõnadega seda, et see muda, kõik, mis sinna paisu taha on kogunenud, võetakse välja ja viiakse ära. Mis aga selgus, oli kahjuks see, et see muda lasti allavoolu tulema," rääkis jõelaev Lonny perenaine Iia Timmi.

Keskkonnaamet teeb otsuse Ahja jõe vee paisutamise kohta aasta lõpuks.

"Ilmselt ei ole siin teist võimalust, kui me peame esialgu vaidlustama selle otsuse. Ja kui jääb selline otsus, et seal energiat toota enam ei saa, siis see paratamatult viib selleni, et tuleb likvideerida ka paisjärv, aga see ei mõjuta ainult meid, vaid kohalikku ettevõtlust juba laiemalt," selgitas AS Generaator juhataja Jan Niilo.