Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Läti presidendi kandidaatidena on üles seatud Euroopa Kohtu kohtunik ja endine korvpallur

Läti president Andris Bērziņš teatas möödunud reedel, et ei kandideeri teiseks ametiajaks.
Läti president Andris Bērziņš teatas möödunud reedel, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Läti president Andris Bērziņš teatas möödunud reedel, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. ERR-i korrespondent Ragnar Kond ütles, et Lätis on praeguseks üles seatud kaks kandidaati – Euroopa Kohtu kohtunik Egils Levits ja poliitik ning endine korvpallur Mārtiņš Bondars.

"Eile pakkus rahvuslaste ühendus Kõik Lätile presidendikandidaadiks Egils Levitsi, kes on Lätis üsna tuntud – endine justiitsminister ja praegune Euroopa Kohtu kohtunik, professionaalne jurist, aga olnud ka politoloog. Teine nimi on Mārtiņš Bondars. Tegemist on Regioonide Partei kandidaadiga, ka tuntud poliitikuga, kes on muide endine korvpallur. Aga üksmeelt koalitsiooni sees ei paista," rääkis Kond saates "Uudis+".

Ta sõnas, et Lätis on tavaliselt presidendid leitud tegevpoliitika väliselt.

"Valdis Zatlers tuli ju kõrvalt, ta on olnud üks Läti tuntumaid ortopeede ja ega praegunegi president Andris Bērziņš polnud poliitikuna kuigi tuntud. Ta oli küll seimi liige, aga pigem teati teda pankurina ja kõrge pensioni saajana," ütles Kond ja lisas, et nüüdki võib kandidaate tulla nii-öelda kõrvalt.

Kond ütles, et praeguse presidendi otsus mitte kandideerida on Läti poliitelu kihama löönud.

"Kõik ootasid otsust, kas ta kandideerib või mitte, sest sellest sõltub milliseid kandidaate üles seatakse, kelle taha toetus koguneb ja mis üldse edasi saab."

Kond rääkis, et Lätis on üldse läinud viimaste presidentidega nii, et teiseks ametiajaks nad ei jää.

"Valdis Zatlers sai tagasivalimisel parlamendis lüüa ja Bērziņš loobus ise."

Üks variant Bērziņši loobumise seletuseks on Kondi sõnul see, et president arvutas endise pankurina hääli üsna täpselt ja leidis, et need ei pruugi parlamendis kokku tulla.

"Teine põhjus, millest on räägitud, on see, et võib-olla ei ole tal oma mõtete elluviimiseks piisavalt poliitilist toetust. Ta ei näe oma tegevusel võib-olla niisugust tulemit nagu tahaks ja ka see võis olla põhjus, miks ta kandideerimisest loobus," ütles Kond.

Praeguse presidendi ametiaeg saab läbi juuli alguses ning võib arvata, et seim asub uut presidenti valima mai lõpus, juunis.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: