Seekordses saates "Vabariigi kodanikud" oli teemaks, et suure sõja lõpust Euroopas möödub peagi 70 aastat, aga kired selle tähtpäeva ümber ei näita mingeid vaibumise märke. Endiselt põrkuvad kaks maailmavaadet ja kaks ajalootõlgendust ning mida lähemale 9. maile, seda teravamaks läheb ka retoorika eri leeride vahel.

Mihhail Lotman avaldas saates arvamust, et venekeelsed inimesed tähistavad 9. maid mitte sellepärast, et see on nii tähtis, aga see on nii oluline sellepärast, et Putin ütles, et see on nii tähtis.

"Ja kui tuleb keegi teine, kes ütleb, et see ei ole nii tähtis, siis ta ütleb: mida ma küll mõtlesin, see ei ole ju nii tähtis. Ei ole meie identiteet. Äkki meie identiteet on Puškin, Tšaikovski," rääkis Lotman.

Lotman tuletas meelde, et paarkümmend aastat tagasi oli 7. november Venemaal väga tähtis tähtpäev, aga kes seda praegu mäletab?

Narva Kolledži direktor ja sisekaitseakadeemia järgmine rektor Katri Raik leiab aga, et kõiges võib kokku leppida, aga 9. mai jääb venekeelsetele inimestele eriseisukohaks. "Nii see lihtsalt on. Mingil viisil tuleb sellega leppida," arvas Raik.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart märkis, et pärast 2007. aasta pronksiööd kasvas 9. mail pronkssõduri juurde lilli viivate peamiselt venekeelsete inimeste arv hüppeliselt. Kõlvarti arvates on tegemist venekeelsete elanike protestiga selle vastu, kui nende identiteeti ei arvestata.

Ajaloolane Meelis Maripuu ütles, et 9. mai tähendab küll vene rahvale suurt võitu, samas jääb Venemaal rääkimata see, mis toimus pärast sõda ja miks "vabastajad" paljudest riikidest ei lahkunud.