Pakendiseadusega kehtestatud kulukas kohustus nörritab väikeettevõtjaid ({{commentsTotal}})

Mitmed väikeettevõtjad on mures, miks on riik kehtestanud pakendiseadusega neile ebamõistlikult kuluka kohustuse iseenda tegevust kontrollida. Nimelt paneb pakendiseadus nad maksma pakendite taaskasutamise eest ning seejärel mitu korda kõrgema hinna eest seda kontrollima. Ka Kaubandus-Tööstuskoda leiab, et pakendiauditi kohustus on koormav.

Pakendiseadus paneb väikeettevõtjad olukorda, kus nad maksavad turule toodud pakendite taaskasutamise eest taaskasutusorganisatsioonile ja seejärel audiitoritele, kes peavad kontrollima, kas ettevõte esitas taaskasutusorganisatsioonile ikka õiged andmed, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Jaanihanso siidrivabriku omanik Alvar Roosimaa on just sellises olukorras, sest importis mullu Eestisse hoidiseid ja jooke, et harjutada tootmise kõrval ka müüki.

"Me maksime eelmisel aastal nii pakendiaktsiisi ning kui aasta viimases veerandis liitusime ka taaskasutusorganisatsiooniga, siis maksime ka neile. Nii et me oleme maksnud igale poole ja ühtekokku on see summa kuskil 300-350 eurot," ütles Roosimaa.

Pakendiseaduse järgi tuleb tal tellida audiitorkontroll ja veel maksta. "See, ma usun, läheb maksma umbes 1500 eurot," arvas ettevõtja.

MTÜ Pakendipunkt konsultant Erik Vest toob näite kalakonserve importivast ettevõttest. Konservid on pappkastides ja pakendite taaskasutuse organiseerimise eest maksab see ettevõte taaskasutusorganisatsioonile aastas 80 eurot, audiitorkontrolli eest tuleks maksta 720 eurot ehk üheksa korda enam. Sellise kohustuse pani väikeettevõtjale riigikogu eelmine koosseis, muutes pakendiseadust.

"Pakendiseaduse järgi tuleb välja, et kõik ettevõtted, kellel on pakendeid aastas rohkem kui 200 kilogrammi, peaksid sellise kontrolli ette võtma," rääkis Vest.

Erik Vest on pöördunud ka riigikogu poole, kus keskkonnakomisjoni juhtis eelmises koosseisus ja juhib nüüd sotsiaaldemokraat Rainer Vakra.

"Tänu audiitorkontrollile on selgunud, et Eesti pakenditurul on olnud väga suur segadus. Kui vaadata registrile esitatud andmeid, võib öelda, et tegelikult tuuakse turule 40% rohkem pakendeid, kui on registreeritud," selgitas komisjoni esimees.

Vakra sõnul jääb riigil saamata 20 miljonit eurot. Erik Vesti sõnul on aga kummaline, et seaduslooja ei teinud koostööd väikeettevõtetega, kelle osakaal Eesti pakendimassis on marginaalne.

"Me täna räägime suurusjärgust umbes 1500 kuni 2000 ettevõtet, kes on väikeettevõtjad ja keda see seadusemuudatus konkreetselt puudutab. Aga nende ettevõtete pakendite kogused üldisest massist moodustavad võib olla suurusjärgu 5 protsenti," ütles Vest.

Kaubandus-Tööstukoja poole on mures pöördunud kümned väikeettevõtjad. Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras märkis, et keskkonnaministeeriumile ja riigikogu keskkonnakomisjonile on tehtud ettepanek seda küsimust arutada ja leida mõistlik lahendus.

"Omalt poolt oleme me välja pakkunud ka neli erinevat lahendust," ütles Udras.

Marko Udras pakub, et auditeerida võiks hoopis taaskasutusorganisatsioone või karmistada järelevalvet, kuhu riik võiks rohkem vahendeid anda. Veel pakub ta, et audiitorkontrolli võiks nõuda ettevõtetelt, kes kasutavad märksa suuremaid pakendikoguseid, kui seadusemuudatusega määratud 200 kilo. Ka Vakra nõustub, et piirmäär võiks olla kõrgem, näiteks 5 tonni juures.

"Augustis saab tõepoolest teha esimese aasta kokkuvõtteid ja siis tuleb see seadus ära muuta, kui väikeettevõtjatel on õigus. Mina kordan keskkonnakomisjoni poolelt, et kui analüüs näitab, et asi on ülekohtune, et on viga tehtud, siis me kindlasti seda parandame," lubas Vakra.

1500-2000-le väikeettevõtjale tähendab see, et ebamõistlikuna tunduvad summad tuleb auditi eest siiski leida, sest taaskasutusorganisatsioon ootab audiitorkontrolli otsuseid mai lõpuks, et need juuniks pakendiregistrisse jõuaks.

Toimetaja: Sven Randlaid



uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: