Kultuuriakadeemia uue juhi sõnul suudavad regionaalsed õppeasutused pakkuda kvaliteeti, mida suuremates tõmbekeskustes asuvad kõrgkoolid teha ei suuda.

"Näiteks rahvus- ja pärandkultuuriga seotud õppeaineid on märksa raskem korraldada Tallinnas kui Viljandis," arvas Raagmaa Vikerraadio saates "Uudis+".

Ta leidis, et teadmiste toomine piirkonda, kus neid kõige rohkem rakendatakse, on mõistlik tegevus.

Samas nõustus ta, et väheneva õpilaskonna, killustatud ja alarahastatud halduspoliitika ning valdavalt projektipõhise arenduspoliitika tingimustes on regionaalsete kolledžite tulevik pigem ebaselge.

"Tõepoolest, kui nüüd sellist täiendavat regionaalse arengu kinnimakstud funktsiooni ei panda, siis võib tekkida küsimus nende otstarbekusest," tunnistas Raagmaa. Samas ütles ta, et näiteks siseministeerium on kolledžid oma arendusmeeskonda väga tugevalt kaasanud.

"Kui me vaatame uut regionaalse arengu strateegiat, siis on kolledžitel seal täita väga suur roll ja ka uues programm perioodis sees kompetentsikeskuste loomise meede," selgitas Raagmaa, kes aga lisas, et majandus- või haridus- ja teadusministeeriumi tegevusest, siis peab tõdema, et neil on pisut teistsugused eesmärgid.

"Ka ministeeriumi ametnike enda poolt on välja toodud, et tegelikult peaks ühiselt defineerima kohalike õppeüksuste funktsioonid ja hindaks, mis on selle asja hind ja maksaks selle kinni," rääkis Raagmaa.

Tema arvates on kolledžid võtnud selge suuna rakenduskõrgharidusele ning töötavad tihedalt koos ettevõtetega, mistõttu on praktikad märksa paremini korraldatud, kui akadeemilistes struktuurides. Seetõttu põhjendab see nende regionaalset olemust ja eesmärki.

"Ei saa öelda, et kui sul on väiksem üksus, siis on see ebakvaliteetsem," leidis Raagmaa.