Lauristin: Lippmaa oli taasiseseisvumisperioodi suur strateeg ja taktik

Tartu ülikooli õppejõu ja sotsioloog Marju Lauristini hinnangul oli eile lahkunud akadeemik Endel Lippmaa üks võimsamaid ajusid, kes on tegutsenud tänapäeva Eesti poliitikas ja teaduses.
Lauristin ütles, et akadeemik Endel Lippmaal talent väljendus selles, et tal oli ettenägemise ja süvenemisvõime. "Tal oli ka täiesti fantastiline mälu, kiire reaktsioon ja taip," ütles Lauristin ERR-i raadiouudistele.
Lauristin lisas, et siht, mille Lippmaa endale 80-ndate lõpus ja 90-ndate alguses seadis, oli Nõukogude Liidust vabanemine. Lauristin meenutas, kuidas ta Lippmaaga Gorbatšovi ajal koos Moskvas töötas.
"Nõukogude Liidu ülemnõukogus loodi erikomisjon Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamiseks ja ma olin tunnistajaks Lippmaa duellile tolle aja NL välispoliitika ma ütleks "suur-valetajatega"," rääkis Lauristin, kes lisas, et Lippmaa näitas komisjonis toimunud debatis oma läbinägelikkust, pareerimisvõimet ning temaatika valdamist.
"Lippmaa suutis olla talle võõral alal - välispoliitikas - väga suur strateeg, taktik ning ületamatu argumenteerija," sõnas Lauristin.
Samuti märkis ta, et tegemist oli kordumatu vaatepildiga, mis jääb vaimse kangelasteona Eesti taasiseseisvumise ajalukku.
"Endel Lippmaa oli visionäär ja mitte ainult poliitikas, vaid ka teaduses, täiesti selgelt. Tal oli erakordne nina selleks, et välja nuhkida, mis on maailmas oluline, ja ta oli ka väga fokuseeritud inimene, sest ta tahtis tulemusi," ütles "Aktuaalsele kaamerale" keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur akadeemik Martti Raidal. "Kui vaadata praegu Endel Lippmaa tsiteeritavust teadlasena, siis ta on endiselt üsna hästi tsiteeritud, võrreldes enamikuga. Ta on Eesti tippteadlane endiselt."
"Oli tegemist väga keerulise üleminekuajastuga, kui polnud ajaloos varasemat kogemust, kuidas sellises olukorras vabaneda ja iseseisvaks saada. Eesti ei saanud ju Nõukogude Liidust välja astuda, kuna me polnud sinna kunagi sisse astunud. Aga ometi oli vaja vabaneda, ja hea, kui see õnnestuks veretult. Lippmaa on üks neid peaarhitekte, tänu kellele me vabanesime veretult, sest väga paljud vanemad inimesed kartsid toona, et kui me üldse vabaks saame, siis ainult uue vabadussõjaga," rääkis endine välisminister Trivimi Velliste.
Toimetaja: Allan Rajavee