Kuigi sigade laastavat haigust ei ole Saaremaal veel diagnoositud, on selge, et antud olukorras on seafarme isegi Saaremaal otstarbekas filmida kas õhust või aia tagant, vahendas "Aktuaalne kaamera".

29 000 sea eest vastutav Margus Õunpuu desinfitseerib nii enda kui reporteri käed enne terekäe andmist ja kinnitab. et selline protseduur on tal praegu inimestega kohtudes tavapärane.

"Kontakteerun igapäevaselt paljude inimestega, suhtlen inimestega ja selge on see, et ohutus eelkõige," kommenteeris Valjala Söödatehase sigalate juhataja Margus Õunpuu.

Seakatku ala liigub mandril üha lähemale ka Lääne-Eestile ja siis tuleks küll meri vahele, aga kas see päästab.

"Ei saa mitte milleski kindel olla. Vesi hoiab ära võib-olla rohkem seda metsloomade liikumist, et siga nii lihtsalt sinna vette ei tule ja ei uju üle vee. Aga me ei saa kahjuks panna inimeste liikumist kinni ja piirata, et on seakatk," nentis Õunpuu.

"Mina arvan, et Saaremaale tuleb see ikkagi inimfaktori kaudu. Ennetavaid meetmeid praegusel momendil ei ole otstarbekas rakendada. Need suured desomatid ei täidaks praegusel momendil oma otstarvet Kuivastu-Virtsu sadamates. Sest arvestades seda, kui meil oli suu ja sõrataud, milline oli autode liiklus siis, milline ta on nüüd, me teame, kui intensiivne see on," ütles Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson.

Kui riiklikul tasandil on otsustatud, et alles nüüd hakatakse radikaalsemaid samme ette võtma metssigade hulga vähendamiseks, siis Saaremaal ka alles oodatakse täpsemaid juhiseid.

Kuigi siin on metssigade arvukus Eesti üks suurimaid ja algavaks hooajaks tahaks keskkonnaagentuur, et Saaremaal lastaks vähemalt 3200 metssiga, mida on eelmise aastaga võrreldes 300 võrra enam.

"Kiireid ja metssigade arvukust oluliselt vähendavaid abinõusid Saaremaal hetkel ei ole. Vastavate juhiste saabumisel rakendatakse neid ka koheselt," kinnitas keskkonnaameti metsanduse juhtivspetsialist Saaremaal Roland Rüütli.

Esmaspäeval kohtuvad Saare maavanema juures kõik seakatku levimise takistamisega seotud osapooled, et koos otsida lahendust sigade surmava haiguse ärahoidmiseks.

"See mõjutaks kogu Saaremaad, sest Euroopa Komisjon kehtestab tsoonid ja need tsoonide piirid on küllalt suured," selgitas Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson.

"See võib kaasa tuua enneolematud tagajärjed ehk täieliku majandusliku katastroofi," tõdes Valjala Söödatehase sigalate juhataja Margus Õunpuu.