Eesti põllumajandus- ja toiduameti teadmusteenuste osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul on tegemist olulise arenguga piirkonna taudipildis, kuna seni oli Soome üks väheseid selle regiooni riike, kus sigade Aafrika katku ei olnud tuvastatud.

"Sigade Aafrika katku jõudmine Soome näitab, et haigus levib jätkuvalt Euroopas ning jõuab ka piirkondadesse, mis on seni olnud taudivabad," ütles Veetamm.

Metsseapõrsad leiti 24. ja 27. juulil kahest lähestikku asuvast kohast umbes 1,3 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist. Leiukohad paiknesid üksteisest mõnesaja meetri kaugusel. Üks loomadest oli värskelt surnud, kahest teisest olid alles vaid luud.

Haiguse leviku tõkestamiseks kehtestas Soome toiduamet nakatunud tsooni, kus rakendatakse piiranguid, järelevalvet ja tõrjemeetmeid vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele. Tsoon hõlmab Virolahti ja Miehikkälä valdu ning osa Lappeenranta piirkonnast.

Nakkustsoonis asub umbes 20 sigade pidamiskohta. "Ühes neist peetakse ligikaudu 3000 nuumsiga, ülejäänud on väiksemad pidamiskohad. Kõik piirkonna seapidamiskohad kontrollitakse ametlike veterinaararstide poolt lähipäevil," kirjeldas Veetamm.

Piirkonnas piiratakse sigade ja seakasvatussaaduste liikumist, keelatakse metssigade söötmine ning jahipidamine, välja arvatud ametiasutuse korraldatud tegevus. Kõik surnuna leitud, kütitud või hukatud metssead tuleb uurida sigade Aafrika katku suhtes.

Soomes peetakse ärilisel eesmärgil ca miljonit kodusiga. Võrreldes Eestiga on metssigade arv Soomes tunduvalt väiksem, küündides umbes 3000 metsseani. Põhiliselt elavad metssead Soomes kagu ja lõunaosas Vene piiri lähedal.