Luik: piirilepingu ratifitseerimist võivad mõjutada nii sanktsioonid kui Kohveri juhtum
Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimine paralleelselt riigikogus ja Vene riigiduumas algab suure tõenäosusega novembris. Eesti poliitilised jõud usuvad, et ehkki Eston Kohveri röövimine ja vangi mõistmine on pingestanud kahe riigi suhteid, jõutakse lõpuks piirilepingu heakskiitmiseni.
Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimiseks on vajalik, et Eesti valitsus selle uuesti riigikogusse saadaks. Venemaa president on seda duumale juba teinud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Mõlema riigi jaoks oluline teema tuleb arutlusele ajal, mil kahe riigi vahelised suhted on pingelised.
"Vene poolelt mõjutab seda lepet ennekõike sanktsioonide poliitika, milles ka Eesti osaleb. Mis puudutab Eesti suhtumist, siis on selge, et Eston Kohveri juhum on väga dramaatiline meie kahepoolsetes suhetes. See, kuidas see hakkab mõjutama piirleppe ratifitseerimist, selgub sügisesel poliitikahooajal," rääkis kaitseuuringute keskuse juht ja endine suursaadik Venemaal Jüri Luik.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige, riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitab, et turvalise ja korralikult väljaehitatud idapiiri saamiseks on täiel määral piirilepingu jõustamine hädavajalik.
"Üks näide on Eston Kohveri juhtum - tema röövimine Eesti territooriumilt-, aga ka näiteks kasvav pagulasprobleem on selgelt seotud meie idapiiri valvamise võimekusega," rääkis Mihkelson.
"Mina olen küll veendunud, et meie riigikogus enamik poliitikuid lähtub ennekõike Eesti riigi rahvuslikest ja julgeolekuhuvidest," lisas ta.
Venemaa võimukandjate suhtumist võib mõjutada ka Euroopa Liidu viisakeelu nimekiri, mistõttu ei lubanud Soome riiki Vene duuma spiikrit Sergei Narõškinit. Soome ajakirjanduse andmetel survestas viisakeeldu Eesti. Eesti poliitikud peavad seda aga spekulatsiooniks.
Piirileppe ratifitseerimist tehakse mõlemas rahva esinduskogus paralleelselt.
"Tõepoolest selline kokkulepe eelmise valitsuse ajast jäi, et liigutakse umbes tandemis. Venemaa president on saatnud piirlepingu duumasse ja Eestis, kuna valitsus vahetus, siis see teema kukkus riigikogu menetlusest välja. Protseduuri järgi peab valitsus selle sobival hetkel tagasi riigikogusse menetlemiseks saatma. Tavaliselt praktika järgi hakkab seda menetlema väliskomisjon," rääkis väliskomisjoni esimees, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Hannes Hanso.
"Meil on olnud juttu, et sellel sügisel võiks selle teema käsile võtta. Küll aga ei ole me seda teemat arutanud koalitsiooni tasemel pärast Eston Kohveri süüdimõistmist," ütles ta.
Piirilepingu ratifitseerimiseks riigikogus ei piisa ainult koalitsiooni häältest, poolt peab hääletama vähemalt 68 riigikogu liiget.
Toimetaja: Merili Nael