"Kuulume koos väärtusruumi, kus lähtutakse demokraatiast, õigusriigi põhimõttest, vabaturumajandusest, inimväärikusest, kõigi rahvaste kultuuride, identiteedi ja tavade mitmekesisust, sõnavabadusest ning inimõiguste järgimisest," rääkis Liimets teisipäeval riigikogus. Tema sõnul on viimasel kümnendil näha selle väärtusruumi mõjukuse ja ühtsuse murenemist.

"Reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmisel ja Lääne ühise väärtusruumi püsimajäämiseks peame tegelema nende probleemide juurtega meie ühiskondades ning edendama ja tihendama koostööd demokraatlike riikide vahel. Muutuvas maailmas on meie jaoks eluliselt tähtis, et Eesti inimesed saaksid üksteisest aru ning samuti ei seisaks me riigina enam iial üksi geopoliitika tõmbetuultes. Selleks peame oma välispoliitikas pingutama, et läänemaailm säiliks ühise ja teovõimelisena ning et meie kuuluksime mööndusteta selle poliitilisse tuumikusse," märkis välisminister.

Julgeoleku aluseks jääb NATO

Rääkides Eesti julgeoleku kindlustamisest, tõdes Liimets, et Eesti huvides on tugev Atlandi-ülene julgeolekukord. "Eesti julgeolek on lahutamatult seotud kogu Euroopa julgeolekuga. Selle nurgakivi on meie liikmesus NATO-s, kus osaleme kõigi kolme tuumikülesande täitmises: kollektiivkaitses, kriisiohjes ja koostöises julgeolekus," ütles minister.

Tema hinnangul on allianss hea tervise juures, kuid arvestades seda, et sel aastal otsustatakse NATO strateegilise kontseptsiooni uuendamine, soovib Eesti , et NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamine jätkuks ja seda ka meie piirkonnas. "Allianss peab jätkuvalt tulema toime nii otseste sõjaliste kui ka ebakonventsionaalsete ja uute ohtudega," märkis Liimets.

Eesti välisministri sõnul on USA juhtroll NATO kollektiivkaitse tagamisel asendamatu, Ameerika Ühendriikide pühendumisel liitlassuhetele on praktiline ja sümboolne väärtus ning seepärast tegutseb Eesti usaldusliku liitlassuhte kinnistamise nimel nii, soovides USA jätkuvalt aktiivset osalust siinse regiooni julgeoleku tagamises, sealhulgas sõjalise kohaloleku kaudu.

Ehkki USA aktiivse osaluse kõrval on Eesti julgeolekule kriitilise tähtsusega ka Euroopa enda tugevnemine, ei ole see alternatiiv Atlandi-ülesele koostööle, rõhutas välisminister. "Me toetame algatusi, mis arendavad Euroopa Liidu kaitsevõimet, kuid rõhutan veel kord üle meie seisukoha – NATO-le ja tihedale Atlandiülesele koostööle USA-ga pole Euroopa julgeoleku tagamisel alternatiivi," ütles Liimets.

Eesti peab aktiivselt osalema Euroopa Liidus

Rääkides Euroopa Liidust, leidis Liimets, et see suudab end globaalses konkurentsis kehtestada eelkõige majanduse ja kaubandussuhete kaudu. "Seepärast peame veelgi enam keskenduma vaba rahvusvahelise kaubandussüsteemi tugevdamisele, sealhulgas vabakaubanduslepingute sõlmimisele. Et hoida tihenevas globaalses konkurentsis initsiatiivi, tuleks taaselustada läbirääkimised vabakaubanduse ja investeeringute lepingu üle Euroopa Liidu ja USA vahel. See peab olema geopoliitilise Euroopa
Komisjoni üks suur eesmärk," rõhutas välisminister.

Liimetsa kinnitusel osaleb Eesti aktiivselt ja konstruktiivselt Euroopa Liidu poliitikate kujundamises. "Me peame täpselt teadma, mida me tahame, ning oma otsuseid ja valikuid argumenteeritult põhjendama," leidis ta.

Viidates sellele, et tänavu peaks algama Euroopa tuleviku teemaline konverents, märkis Liimets, et Eesti hinnangul peavad need keskenduma majanduse arendamisele, Euroopa Liidu globaalse rolli mõtestamisele ning digi-ja rohepöörde kujundamisele selliselt, et ükski oma inimene sellest maha ei jääks.

Lubadused ja plaanid

Minister kirjeldas ka Eesti tegevust ÜRO Julgeolekunõukogus ning teatas, et ministeerium on juba otsustanud kandideerida uuesti selle kogu liikmeks 2050. aastal.

Samuti on Eesti seadnud eesmärgiks taotleda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja kohta, et osaleda aktiivselt konfliktide lahendamises Euroopa Liidu naabruses ning edendades inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke norme, lisas ta.

Inimõiguste ülemaailmseks edendamiseks on Eesti taas esitanud ka oma kandidatuuri ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikme kohale aastateks 2026–2028, teatas Liimets ning lubas peagi esitada valitsusele heakskiitmiseks Eesti inimõigusdiplomaatia tegevuskava.

Lisaks lubas ta lähiajal esitada valitsusele Eesti kliimadiplomaatia tegevuskava, mille üks komponent on Eesti pürgimine Arktika Nõukogusse.

Liimets teatas ka, et koostöös Soome ja Rootsiga plaanitakse aastatel 2021.–2022. koostada kahepoolsete suhete raportid, mis aitaksid kaardistada lähituleviku koostöövõimalusi, näiteks tuuleenergia ja ühise gaasituru kujundamise vallas.

Eesti soovib piirilepinguga edasi liikuda

Puudutades suhteid Venemaaga, tõdes Liimets, et Venemaa agressiivne välispoliitika, vabatahtlikult võetud rahvusvaheliste kohustuste ja demokraatlike väärtuste hülgamine ning Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmise katsed mõjutavad otseselt meid ümbritsevat julgeolekukeskkonda. "Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid ei saa vaadelda eraldiseisvalt Venemaa käitumisest rahvusvahelisel areenil, ega ka Euroopa Liidu ja NATO Venemaa-poliitikast. Loomulikult on meie pikemaajaline huvi olla enda naabri Venemaaga heades suhetes, kuid selleks peab nende poliitika ja käitumine samuti heanaaberlikuks muutuma," rõhutas ta.

"Olen veendunud, et Eesti huvides on endiselt see, et Eesti ja Venemaa ratifitseerivad allkirjastatud piirilepingu ning ametis olev Vabariigi Valitsus on põhimõtteliselt valmis selles küsimuses edasi liikuma," kinnitas välisminister.

EKRE saadiku Ruuben Kaalepi küsimusele vastates rõhutas Liimets, et piirileping aitab kaasa Eesti julgeoleku suurendamisele, kuna vähendab ebamäärasust ja mitmeti tõlgendamise võimalusi.

Piirileping ei ole ka põhiseadusega vastuolus, kuna Eesti põhiseaduse paragrahvis 122 on öeldud, et Eesti maismaapiir on määratud Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega, märkis Liimets.

Eelmine, Jüri Ratase juhitud Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valitsus piirileoingu ratifitseerimist ei soovinud.

Eesti tollane välisminister Urmas Paet ja Vene välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid 18. mail 2005 uue Eesti-Venemaa piirilepingu, mille Eesti parlament ratifitseeris juba sama aasta 20. juunil. Kuid riigikogu lisas ratifitseerimisseadusele preambuli, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes Eesti Vabariigi põhiseaduse artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud. See ärritas Venemaad ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata. 18. veebruaril 2014 allkirjastasid Paet ja Lavrov Moskvas järjekordse Eesti-Venemaa piirilepingu, millele oli lisatud kaks lauset, kus öeldi, et piirileping reguleerib vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi ja lepingupooled kinnitavad vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist.

Uus piirileping ei ole jõustunud, oodates mõlema riigi parlamendis ratifitseerimist. Riigikogu on ratifitseerimise esimese lugemise teinud, Vene riigiduuma mitte.

Eesti toetab ka Ukraina ja Gruusia territoriaalse terviklikkuse taastamist ning Valgevene rahva demokraatlikke püüdlusi, teatas minister.

Ungari ja Poola jäävad liitlasteks

Kommenteerides Eesti suhteid Poola ja Ungariga, mida mõlemat süüdistatakse Euroopa Liidus õigusriigi nõuetest taganemises, rõhutas Liimets, et oluline on neid küsimusi arutada EL-i raames.

"Poola on Eesti jaoks äärmiselt oluline liitlane NATO-s meie julgeoleku seisukohalt. Meie jaoks on väga tähtsad suhted Poolaga nii julgeoleku kui ka majanduse valdkonnas. Traditsioniliselt on meie suhted Poolaga olnud väga head," rääkis Liimets.

"Meil on olnud traditsioonilised head suhted ka oma hõimurahva Ungariga. Kui me võib-olla ei nõustu ka kõigi sealsete arengutega õigusriigi valdkonnas, siis on väga oluline, et saaks jätkuda selle-alane dialoog Euroopa Liidus," märkis välisminister.

Hiljem lisas ta, et Eesti jaoks on olulised õigusriigi tingimustest kinnipidamine ja see, et riigi alusväärtusteks on demokraatlikud väärtused. "Selles mõttes teeb mulle ja Eestile muret, et Ungari on otsuatnud neist eemalduda. Meie jaoks oluline, et neid aurrutelusid jätakatakse EL-is artikkel 7 menetluse raames," rääkis ta. "Koostöö NATO-s on jätkunud ka hoolimata riikidevahelistest erimeelsustest," lisas minister.  

Välisministeerium plaanib tugevdada suhteid ulgueestlastega

Välisminister kinnitas soovi hoida sidet üleilmse eestlaskonnaga ning teatas, et ministeeriub plaanib selle tarvis välja töötada diasporaapoliitika ning luua ministeeriumis diasporaa küsimuste erisaadiku koha.

"Võõrsil elavate eestlaste läbimõeldud ja tõhus kaasamine aitab kaasa meie riigi (tuleviku)eesmärkide saavutamisele ning rahvusvahelisele edukusele. Üleilmse eestluse programmi üks eesmärkidest on diasporaa kaasamine Eesti arengusse ja ühiskonnaellu," märkis minister.

Liimetsa sõnul on Eesti kui väikeriigi eduka toimimise jaoks oluline tulemuslik, järjekindel ja ühtne välispoliitika.

"Eesti on viimased 30 aastat olnud rahvusvahelises suhtlemises edukas, sest meie välispoliitilised huvid ja eesmärgid on olnud selged ja nende saavutamise nimel on koos tegutsetud. Välispoliitikas saame olla edukad ainult siis, kui suudame kavandada ja viia ellu ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat," märkis välisminister.

"Loomulikult on äärmiselt oluline meie võimekus tegutseda rahvusvahelisel areenil tõsiseltvõetava koostööpartnerina, kes annab oma panuse liitlaste ning seeläbi ka globaalsesse julgeolekusse," lisas ta.