Samuti määras Peterburi Oktoobri rajooni kohus Gluštšenkole 300 000 rubla suuruse trahvi. Tema advokaat Aleksandr Afanasjev ütles, et kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, vahendasid TASS jt.

Varem oli Gluštšenko rääkinud, et ta nõustus kuriteole minema, kartes enda ja oma lähedaste elu pärast. Tema sõnul ei olnud tal isiklikke motiive riigiduuma teise koosseisu saadiku, partei Demokraatlik Venemaa ühe liidri Galina Starovoitova tapmiseks. Eile viimase sõnaga esinedes palus ta andeks sooritatud kuriteo pärast.

"Ma palun andeks kogu vene rahvalt," ütles Gluštšenko.

Advokaat Afanasjev rääkis, et ta on veendunud, et uurimisega koostööd teinud Gluštšenko ei ole sellist karistust ära teeninud.

"Sellise kohtuotsusega võib rahul olla ainult üks inimene, ja see on Barsukov [varem ühes teises kohtuasjas süüdi mõistetud Vladimir Barsukov - TASS-i märkus ]. Selline kohtuotsus võib teda (Gluštšenkot) sundida vaikima," ütles advokaat ning lisas, et ta on enda kaitsealusega kokku leppinud otsuse peale edasikaebamises.

Starovoitova mõrva kohtuasi

FSB Peterburi ja Leningradi oblasti valitsus uuendas Starovoitova mõrva uurimise 2013. aasta augustis. Sama aasta novembris esitati Gluštšenkole süüdistus kuriteo organiseerimise ja riigi- või ühiskonnategelase elule kallalekippumise paragrahvide alusel.

Märtsis sõlmis Gluštšenko uurimisega kokkuleppe, mille tingimuste kohaselt andis ta tunnistusi Peterburis tegutsenud nn Tambovi kuritegeliku grupeeringu ühe liidri Vladimir Barsukovi (Kumarini) kohta, kes uurimisversiooni kohaselt oli Starovoitova mõrva tellija. Gluštšenko tunnistuste kohaselt üritas Barsukov sisse seada korruptsioonisuhteid linnavõimudega. Starovoitova astus korduvalt välja kuritegelike gruppide vastu.

Starovoitova lasti maha ööl vastu 21. novembrit 1998. aastal oma maja trepikojas Peterburis Gribojedovi kaldapealsel. Uurimisversiooni järgi oli kuritegu sooritatud poliitilistel motiividel. Selles kohtuasjas mõistis Peterburi linnakohus 2005. aasta juunis 20 aastaks vangi armee peastaabi välisluureteenistuse (GRU) endise praporštšiku Juri Koltšini, kes tunnistati mõrva organiseerijaks, ja 23,5 aastaks vangi mõrva üheks vahetuks täideviijaks tunnistatud Vitali Akišini. 2006. aasta septembris mõisteti mõrvale kaasaaitamise eest 11-aastane vanglakaristus Vjatšeslav Leljavinile. Mõrva tellijat ei leitud. Uurimine peatati 2008. aasta aprillis.

Praegu kannab Gluštšenko range režiimiga koloonias kaheksa-aastast vanglakaristust väljapressimise eest.