Politsei algatas seoses kloordioksiidi levitamise ja tarvitamisega väärteomenetluse ({{commentsTotal}})

Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees/Scanpix

Politsei algatas väärtomenetluse, et selgitada välja sotsiaalmeedias propageeritava kloordioksiidi tarvitamise ja levitamise asjaolud. Politsei kinnitusel räägitakse grupi väidetavate eestvedajatega, kuid kriminaalmenetlust on võimalik alustada alles siis, kui on teateid reaalsetest kannatanutest.

Eesti Päevaleht kirjutas eelmise nädala lõpus, et Eestis tegutseb üle 3200 järgijaga Facebooki grupp, mis pooldab toksilise kemikaali kloordioksiidi manustamist. Nii mõnigi grupi liige peab seda lehe kinnitusel imeravimiks pea kõigi haiguste vastu ja seda nimetatakse omavahelistes vestlustes MMS-iks ehk inglise keelest tõlgituna imeliseks mineraallahuseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tänases Eesti Päevalehes on välja toodud ka väidetavad grupi eestvedajad. Üks neist on Merili Kukuškin, kes töötab Tallinna tehnikaülikooli mehaanikateaduskonnas assistendina ja teine Janika Veski, kes tegutseb eraettvõtluses.

"Aktuaalse kaamera" valduses on helisalvestis loengust, kus Kukuškin rääkis, kuidas ta MMS-i kasutama hakkas.

"Tuli välja, et minu tutvusringkonnas on päris palju naisi, kes on MMS-i juba neli aastat kasutanud enda laste peal. Ja kõik need naised olid ökoemad, kes ei osta poest ka Poola õuna sellepärast, et Poola õunas on palju mürke sees. Need emad annavad oma lastele MMS-i juba mitu aastat järjest - see oli minu jaoks see klikk, et ma sain aru, et need hirmud, mis mul on, ilmselt ei ole väga põhjendatud," rääkis Merili Kukuškin loengus.

Praegu on Facebooki loodud ka MMS-i vastaste grupp, mille eestvedaja on suhtekorraldaja Merlis Nõgene. Ta on kogunud kokku sadu postitusi, milles räägitakse, kuidas kloordioksiidi tarbitakse ise ja manustatakse ka lastele.

"Eriti õudne on nende eestvedajate, ideoloogide ja propagandistide innustused, kes seda gruppi veavad - jätkata, jätkata. Sa näed, et nende organism tõrgub juba ja neile antakse vastupidine soovitus: jätkata," rääkis Nõgene.

Ta lisas, et on alustanud kloordioksiidi tarbimise propageerijate vastu võitlust, sest suhtekorraldajana suudab ta teemale piisavalt tähelepanu tõmmata. Nõgese sõnul on ta juba vestelnud ka prokuratuuriga ja loodab, et MMS-i Facebooki grupi eestvedajad võetakse vastutusele.

Politsei on juba algatanud kloordioksiidi tarvitamise ja levitamise asjaolude väljaselgitamiseks väärteomenetlust, mille käigus uuritakse ka Facebookis tehtud postitusi.

"Sealt tulevad välja isikud, telefoninumbrid ehk seltskond, kelle poole me saame hakata pöörduma ja küsitlema, et mida nad on mingi kirjutisega seal mõelnud, kas nad on reaalselt midagi tarvitanud, on nad vahendanud, on nad ostnud, mida nad teavad sellest asjast üldse. Täna on nad pigem infoallikad meile, tõendiks me neid täna nimetada ei saa," selgitas Ida-Harju politseijaoskonna juht Valter Pärn.

Tema sõnul on kriminaalmenetlust võimalik alustada alles siis, kui on teada ka reaalsetest kannatanutest.

Pärn lisas, et esmajoones kuulatakse kindlasti üle väidetavad MMS-i grupi eestvedajad Kukuškin ja Veski. Mõlemad keeldusid täna "Aktuaalsele kaamerale" oma seisukohti isegi kirjalikult jagamast.

Andres Juur: organismi "desinfitseerides" surevad nii bakterid kui tihti ka organism ise 

AHHAA teaduskeskuse juhatuse esimees Andres Juur selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et kloordioksiid on vedelik, millel on desinfitseeriv toime.

"Sellega saab puhasta basseinivett või desinfitseerida oma WC-potti, aga miskipärast on inimesed leidnud, et tore on sellega desinfitseerida ennast seestpoolt," kommenteeris ta.

"Tegelikkuses on inimese sees väga palju baktereid, kui päris aus olla, siis arvuliselt isegi rohkem kui rakke, ja neid kõiki on meil seedimise jaoks vaja. Kui neid nüüd desinfitseerida, siis surevad nii bakterid kui ka tihtipeale organism ise," lisas Juur.

Ta tõdes, et alates 2008. aastast on seoses MMS-iga olnud ka surmajuhtumeid ja mitmes riigis on see ära keelatud.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: