Armee teatas eile õhtul, et nende eesmärgiks on, et riigipöörajad ilma verevalamiseta relvad maha paneksid. Täna selgitasid armee esindajad, et riigipöörajatele on esitatud ultimaatum relvad maha panna või muidu alustatakse pealetungi. Väidetavalt on presidendipalee endiselt kaardiväelaste käes, kuid ülejäänud strateegilised objektid pealinnas on seaduslikku võimu toetavate sõdurite kontrolli all, vahendas Reuters.

Riigipöörajate juht kindral Gilbert Diendéré teatas varem, et on valmis andma võimu tagasi üleminekuvalitsusele, vahendas BBC.

Samas rõhutas ta, et kompromissi peavad toetama ka regioonide juhid. Hetkel pole selge, kus kindral Diendéré ise praegu viibib.

Lisaks vabandas kindral Diendéré rahva ees ebastabiilsuse tekitamise pärast.

Kaardiväelased tähtajaks relvi maha ei pannud

Kaardiväelased tähtajaks siiski relvi maha ei pannud ning kindral Diendéré teatas, et peab end endiselt "Rahvusliku Demokraatliku Nõukogu" juhiks. Kindrali sõnul ootab ta Nigeerias toimuva Lääne-Aafrika tippkohtumise tulemusi.

Armee esindajad omakorda kinnitasid, et teevad juba ettevalmistusi pealetungiks.

Burkina Faso parlamendi spiiker Moumina Cheriff Sy, kes presidendi ja peaministri pantvangis oleku ajal täitevvõimu juhtima hakkas, teatas täna pärastlõunal, et otsus presidendi kaardiväe laialisaatmiseks on juba tehtud.

President ja peaminister pääsesid vabadusse

Riigipöörajate poolt kinni peetud president Michel Kafando on vabastatud ning viibib praegu Prantsuse saatkonnas. Samuti pääses hiljem vabadusse ajutise valitsuse peaminister Isaac Zida.

Eelmise nädala riigipöörde viisid läbi mullu tänavaprotestide tagajärjel võimult tõugatud president Blaise Compaoré liitlased, keda juhtis mõjuvõimsa presidendi kaardiväe juht kindral Gilbert Diendéré.

Alates sellest ajast toimunud rahutuste käigus on saanud surma vähemalt kümme ja vigastada üle saja inimese.

Riigipöörde on hukka mõistnud nii USA kui ka Prantsusmaa, Aafrika Liit on aga riigi välja heitnud.

2014. aastal kukutati vägivaldsete meelavalduste abil pikka aega presidendiks olnud Blaise Compaoré, kes põgenes Elevandiluurannikule. Meeleavaldused said alguse, kui 1987. aastast
ametis olnud Compaoré üritas põhiseadust muuta ja uuesti presidendiks kandideerida.

Presidendi ja peaministri kohuseid täitma nimetatud Michel Kafando ja kolonelleitnant Isaac Zida ülesandeks oli korraldada 11. oktoobril parlamendivalimised.