Täna pärastlõunal andsid Eston Kohver, siseminister Hanno Pevkur ja kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu Tartus kaitsepolitseiameti Lõuna osakonnas pressikonverentsi. Siseminister võttis Kohveri tagasipöördumise puhul rinnast kollase lindi, mis pikka aega sümboliseeris solidaarsust röövitud kaitsepolitseinikuga.

"See kollane lint on olnud Eesti rahva rinnas pikka aega. Täna on võimalik see toetus Estonile edasi anda," ütles minister linti rinnast võttes ja Kohverile andes.

Seejärel sai sõna Eston Kohver, kes avaldas heameelt, et ta on tagasi kodumaal. "Sellega seoses tänan kõiki, kellele mu käekäik korda läks, kõiki, kes mind toetasid. Eriti tänan neid, kes aitasid mu perel toime tulla, kui mind polnud," ütles Kohver.

Ühtlasi avaldas kaitsepolitseinik tänu kõikidele ametkondadele, kes aitasid tal Venemaal vanglas toime tulla ning nüüd Eestisse naasta.

Lugu jätkub pärast pressikonverentsi videot. 

Siseminister ütles, et Eston Kohveri vabastamiseks toimusid pikaajalised läbirääkimised kahe riigi teenistuste vahel ja tulemus oli see, et toimub vahetus.

"Toimus vahetus, kus Eston jõudis koju ja Eesti vanglast vabanes üks isik - Aleksei Dressen. Loomulikult oli eelduseks see, et president kirjutab alla armuandmispalvele. Samasugune eeldus oli ka Vene Föderatsioonil. Putin [Venemaa president Vladimir Putin] pidi alla kirjutama Kohveri armuandmispalvele ja tegi seda," rääkis Pevkur.

Siseminister märkis, et ta ei saa läbirääkimisi kommenteerida. "Saan kinnitada, et ka mina olin läbirääkimistega seotud, ka peadirektor Sinisalu, aga teisi detaile me ei avalikusta."

Ühtlasi avaldas siseminister tänu Eesti meediale ja Eesti inimestele, kes uskusid Eston Kohveri kojujõudmisesse, samuti liitlastele, kes hoidsid rahvusvahelist survet Venemaale. "Ühiste jõududena on täna Eston kodus," rõhutas siseminister.

"Eelkõige aitäh Estonile mehisuse eest pidada vastu see raske aasta, et olla täna kodus. Kõige õnnelikum on täna Estoni pere," ütles siseminister.

Kapo peadirektor Arnold Sinisalu avaldas omalt poolt tänu meediale, kes oli tema sõnul mõistev ning austas kaitsepolitseiniku pere privaatsust.

"Meie vahepealsed kartused, et hakatakse tema peret otsima, ei saanud teoks. Märgin, et oleks hea, kui see ka nii jätkuks. Eston soovib mõne aja puhata ja siis teenistuses jätkata," ütles Sinisalu.

Sinisalu sõnul leidsid Eesti ja Venemaa Kohveri juhtumi lahendamisel sobiva lahenduse ja lugu on saanud tsiviliseeritud lahenduse. Kapo peadirektor avaldas tunnustust siseminister Pevkurile, kes ei hakanud aasta tagasi otsima süüdlasi, vaid otsis teid, kuidas jõuda lahenduseni, mille täna saime.

Sinisalu lisas, et vastavalt maailmas levinud heale tavale sellest, kuidas sellistes olukordades lõpplahenduseni jõutakse, tavaliselt ei räägita. "Püüame sellest kinni hoida. Meie kommentaarid on need, et läbirääkimistel osales mitmeid inimesi. Kus, kuidas ja mida - me ei kommenteeri."

Küsimusele, kelle poolt tuli initsiatiiv alustada läbiräkimisi Kohveri vabastamiseks, vastas siseminister, et kuna Kohver rööviti Eesti territooriumilt ja on teenistuses olev ohvitser, siis oli huvi Eesti-poolne, et kaitsepolitseinik jõuaks koju.

Siseministri sõnul kõneluste lõppfaasis kolmandaid riike ei osalenud.

Arnold Sinisalu sõnas, et kui Eston Kohver on puhkuselt naasnud, siis toimub ka täpsem vestlus temaga vangistuse asjaolude osas.

Mis puudutab Aleksei Dressenit, siis Pevkuri sõnul eeldas Venemaale liikumine ka Dresseni enda nõusolekut. "Oluline on see, et Dressen on süüdi mõistetud riigireetmises ja tuleb eeldada, et uurimise käigus said selgeks ka ohud, millised võisid olla Dresseni ja tema käitumisega seoses. Kohus on sellele hinnangu andnud ja kindlasti on kaitsepolitsei teinud Dresseni kuritegudest omad järeldused," kommenteeris Pevkur võimalust, kui ohutu võiks Dressen Eestile olla.

Sinisalu sõnul on teada, mida Dressen on teinud ja Eesti kohta rääkinud, kuid võimalikest ohtudest on tema sõnul keeruline rääkida. Kaitsepolitsei kinnitusel on kõik Dresseni teadmised kapo kohta üle kolme ja poole aasta vanad ning kapo on võtnud vastu vastavad meetmed, et see info ei saaks kapot kahjustada.

Vahetus toimus Eesti-Vene piiril

Kohveri ja Dresseni vahetus toimus Interfaxi andmetel Eesti-Vene piiril Kunitšina Gora piiripunktis üle Piusa jõe viival sillal.

Pihkva portaal informpskov.ru kirjutab, et Kunitšina Gora piiripunkt suleti lühiajaliselt erakorralise olukorra tõttu nii sõidukitele kui ka jalakäijatele. Samuti olevat olnud suletud Koidula piiripunkt.

Veidi hiljem teatas portaal, et kahe riigi vaheline piir on nimetatud kohas taas ületajatele tavalises režiimis avatud.

Vene piiriametnikud keeldusid töö peatamise põhjusi avaldamast. Teadaolevalt peatati piiripunktide töö kõigest mõneks minutiks.

Peaminister Taavi Rõivas avaldas Eston Kohveri saabumise üle suurt heameelt. "Kes oleks osanud arvata, et parim sünnipäevakink on telefonikõne siseministrilt," kirjutas peaminister Twitteris.

Kaitsepolitseinik rööviti aasta tagasi

5. septembril kell 9 hommikul 2014. aastal röövisid Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse FSB töötajad kaitsepolitseinik Eston Kohveri Eesti territooriumil ning viisid ta Moskvasse Lefortovo vanglasse, kus talle esitati süüdistus spionaažis.

FSB on väitnud, et Kohver peeti kinni Pihkva oblasti territooriumil, kuid kapo sõnul ei vasta see väide tõele ning seda tõestab mõlema riigi piirivalvurite ühiselt koostatud piiririkkumise ühisvaatluse protokoll, kus on kirjas, et toimus piiririkkumine suunaga Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki ja tagasi.

Pihkva oblasti kohus mõistis 19. augustil spionaažis süüdistatud Kohveri 15 aastaks vangi.

Eesti valitsus on korduvalt kinnitanud, et peab Kohveri üle peetavat kohtuprotsessi ebaseaduslikuks. Tema vabastamist nõudsid ka Euroopa Parlamendi saadikud.

Dressen kandis 16-aastast vangistust

Harju maakohus mõistis 2012. aastal kunagise kaitsepolitseiniku Aleksei Dresseni (48) süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning karistas teda 16-aastase vangistusega.

Tema abikaasa Viktoria Dresseni tunnistas kohus süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamisele kaasaaitamises ning karistas teda kuueaastase tingimisi vangistusega viieaastase katseajaga.

Interfaxi andmetel oli Viktoria Dressen juba varem Venemaale siirdunud.

Interfax kirjutab Vene eriteenistustes töötavale allikale viidates, et Dressen hankis alates 1990ndatest aastatest Venemaa vastuluure ülesandel infot USA ja Suurbritannia luure tegevusest Balti riikides.

"Töötades 20 aasta vältel Eesti eriteenistuses, andis Dressen Moskvale üle suurel hulgal hinnalisi dokumente USA eriteenistuse CIA ning Suurbritannia Mi-6 salaoperatsioonidest Venemaa vastu Baltimaades," ütles allikas.