Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Taevaskojas sai veetaseme alandamine järvekarpidele saatuslikuks

Foto: Postimees/Scanpix

Põlvamaal Taevaskojas asuva Saesaare paisjärve veetaseme alandamine on jätnud kuivale suure hulga järvekarpe, kellest enamik on surnud. Kui paisjärv täielikult alla lastakse, võivad kahjud olla veelgi suuremad.

Valgesoo külas elav Margus Lillo on veendunud Saesaare paisjärve säilitamise pooldaja. Praegune olukord, kus paisu rekonstrueerimisel alandati vett ning kuivale jäid tuhanded järvekarbid, illustreerib tema sõnul miniatuurselt seda, mis juhtuks siis, kui otsustataks pais tervenisti alla lasta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Neid on siin tonnide viisi, õrna haisu on juba praegu tunda, nii et paari päeva pärast on hais, ma arvan, juba külla tunda. Eks nad surevad järjest ja roiskuvad, ilmad soojad," ütles Lillo.

Saesaare paisjärve sängis avalduv vaade pole uudne. Samamoodi on järvekarbid kuivale jäänud näiteks Põlva paisjärves. Et tegemist pole looduskaitsealuse liigiga, on senini sellest mööda vaadatud ning võetud hoiak, et tegemist on paratamatusega.

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru juhtiv keskkonnaspetsialist Rein Kalle ütles, et paisjärved tahavadki hooldust ja hoolduse käigus saavad organismid kannatada.

Limnoloog Henn Timmi sõnul karpide hukkumisest loodusele suurt kahju ei sünni ning tegelikkuses tähendabki karpide kuivale jäämine eelkõige tonne roiskuvat liha.

"Karpidest ei paisu allalaskjad ega paisu säilitajad ilmselt midagi ei arvanud oma vaidluste ajal ja see teema on välja tulnud alles seoses sellega, kui karbid hakkavad roiskuma ja haisema," ütles Timm.

Sellega, et Saesaare pais vajas remonti, nõustuvad kõik, nüüd on vaid küsimus, kas veetaset on alandatud seaduspäraselt ning kas asju poleks saanud ajada teisiti.

"Kui me vaatasime kõiki seadusega ja loaga ette nähtud nõuete täitmist, siis me ei näinud ühtegi rikkumist. Veetase oli alandatud nõuete kohaselt," ütles keskkonnainspektsiooni Põlvamaa büroo juhtivinspektor Liivi Inno.

Keskkonnaamet lisab, et praegusel juhul poleks ehitustöid teisiti saanud teha ning et praegu Saesaarel toimuv on alles muutuste algus

"See poolteist meetrit, mis praegu alla lastakse, on alles algus. Tamm on kaheksa ja pool meetrit kõrge ning et seda tammi remontida, tuleb seda veetaset veelgi alandada. Kui me lähme jõe taastamise teed, siis ka elustik seal täielikult muutub - see on muutuste algus," ütles Rein Kalle.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: