Autolammutajad ootavad sundkindlustuse tõttu kiiremat tööperioodi

Autolammutuste liidu juhatuse liige ja autolammutuskoja Gefi juht Silver Kitsing arvab, et kui sundkindlustuse maksekorraldused nüüd postkastidesse jõudma hakkavad, siis saabub ka autolammutajatele taaskord kiirem aeg.
Eesti liiklusregistris on alates oktoobri algusest ligi 25 000 sundkindlustusega sõidukit, mille omanikud peavad tasuma märkimisväärselt suuremat kindlustusmakset. Aasta aja eest oli sundkindlustusega autosid vaid 1800, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Oktoobri alguses suurele hulgale autodele rakendunud sundkindlustus tuletab omanikele meelde, et kui sõiduk enam kasutuses ei ole, tasub see liiklusregistrist kustutada ja utiliseerida. Autolammutuskodade praktika näitab, et rohkem sõidukeid tuuakse neile varakevadel ja hilissügisel.
"Tuleb tasuda oma romu eest, mis seisab võib-olla hetkel kuskil suvilas või garaaži nurgas. Enam temaga sõitma ei hakata erinevatel põhjustel - mingi tehniline rike, lihtsalt auto on roostes ja enam tehnoülevaatusest läbi ei lähe, siis on see n-ö viimane hetk nüüd käes otsustada, mis selle autoga teha. Usun, et kõige mõistlikum ja loogilisem tee on tuua see lähimasse autolammutusse, kus see romu käideldakse vastavalt seadustele, keskkonnanõuetele," rääkis Kitsing ERR-i raadiouudistele.
Autovaruosade müüja Margus Järvemägi ütles, et kui auto just täiesti roostes ja lagunenud ei ole, siis saab sealt varuosi ikka.
"Mingi starteri, generaatori, mingid rattad, veljed, mõne klaasi," loetles Järvemägi. "Selles mõttes, et korduvkasutusse saab ikka. Eks see enne siis kontrollitakse ära, kas ta on töökorras ja kui ta on töökorras, siis püüame ta maha müüa," lisas ta.
Silver Kitsing rääkis ka ühest probleemist, millega osad sõidukiomanikud seoses sundkindlustusega silmitsi võivad seista. "Kindlasti on suur probleem nende romudega, mida tegelikult ka füüsiliselt enam ei eksisteeri, mis on erinevatel põhjustel kas siis müüdud täiesti tundmatutele isikutele, kes on jätnud need edasised registreerimistoimingud tegemata või on mõned inimesed ise otsustanud auto jupphaaval n-ö maha müüa ja siis võib-olla seal mingisugused metalli jäänukid veel viia kuskile metallikäitleja juurde," selgitas Kitsing.
Ta märkis, et sellisel juhul ei ole tänaseks alles enam ei füüsilist sõidukit ega ka dokumente. "Et vot nendel inimestel on tõesti probleem," nentis Kitsing.
Sellise probleemiga inimestel soovitab Silver Kitsing pöörduda maanteeametisse.
Kuidas aga võiksid käituda inimesed, kel sõiduk veel olemas on? Eesti liikluskindlustuse fondi ja kindlustusseltside liidu juhatuse liige Lauri Potsepp soovitab inimestel kindlasti vältida sundkindlustust.
"Sundkindlustus, kuigi ta on nagu tavaline liikluskindlustus, tal on kaks erinevust: sundkindlustus on märkimisväärselt kallim ja teine asi, kui sundkindlustusega sõidukiga põhjustada kahju, siis tuleb kindlustuse kohustusega isikul maksta 640-eurone omavastutus," selgitas Potsepp.
"Seega, inimene, kellel on sundkindlustusega sõiduk, peaks esimesel võimalusel kohe sõlmima liikluskindlustuse lepingu, kui ta autot kasutab, või kui ta nüüd tõesti autot ei kasuta ja seda 12-kuulist kindlustuskohustusest vabastamise perioodi ei ole enam, siis tuleb sõiduk registrist kustutada," soovitas Potsepp.
Toimetaja: Liis Velsker