Riigikogu täiskogus toimus täna Eesti migratsioonipoliitika arutelu oluliselt tähtsa riikliku küsimusena. Eero Janson tutvustas saadikutele selle käigus põhimõtteid, millele peaks pagulaste vastuvõtmisel ja vastavas valitsuse tegevuskavas suuremat tähelepanu pöörama.

Janson on seisukohal, et pagulaste valik ei tohi olla diskrimineeriv. "Valik peab lähtuma üksnes rahvusvahelise kaitse vajadusest ja mitte millestki muust. Inimõigused, sealhulgas õigus paluda varjupaika, on võrdsed kõigile," ütles ta.

Janson soovitab nii palju kui vähegi võimalik võtta arvesse pagulaste endi soove ja olemasolevaid sidemeid ühe või teise riigiga.

"Tahtevastane ümberpaigutamine ühte või teise liikmesriiki, eesmärgiga täita kvoot, ei ole mõistlik sõjapõgeniku enda ega ka vastuvõtva riigi poolt vaadates. Eestisse tulek peab olema informeeritud otsuse tulemus," selgitas Pagulasabi juht.

Janson ütles parlamendi ees, et pagulaste elama paigutamine Eesti sees peab lähtuma esmajoones töö- ja koolikohtade ning tugivõrgustiku ja keeleõppevõimaluste olemasolust.

"Me ei tohi inimesi paigutada mõnda omavalitsusse vaid seepärast, et seal on olemas sobilik eluruum. Ilmselgelt on just suuremad linnad need kohad, kus pagulaste kohanemine saab olema lihtsam," soovitas ta.

Eesti keele oskus loob eeldused kaitse saajate edukaks sisenemiseks tööturule ning on seetõttu iseseisva toimetuleku seisukohast Jansoni hinnangul võtmetähtsusega.

"On oluline, et keeleõpe oleks tasuta, hästi kättesaadav, kvaliteetne, intensiivne ja paindlik. Kõikide nende punktidega on meil seni olnud probleeme: kursusi pole olnud piisavalt, nende tase on kõikunud ning paljud neist ei ole sobinud tööl käivatele või null-keele baasilt keelt õppivatele pagulastele," ütles Janson.

Selmet muuta keeleõpe pagulastele kohustuslikuks, tuleb Jansoni arvates hoopis tagada, et pagulastel oleks reaalne ligipääs sobilikele tasuta keeleõppevõimalustele.

Pagulasabi juhi hinnangul on oluline kasutada ära iga pagulase potentsiaal, andes neile võimaluse alustada siin oma haridusteed või jätkata pooleliolevat haridust ning leida siin töö vastavalt oma kompetentsile ja varasemale töökogemusele.

"Vaatamata esialgsetele kulutustele, mida riik pagulaste vastuvõtmisel teeb, näitab teiste riikide kogemus, et pagulastest saavad peagi maksumaksjad, võrdväärsed panustajad riigi majandusse," ütles Janson.

"Pagulased ei ole riigile koorem, vaid võimalus ja investeering, eriti veel meie vananeva ja väheneva rahvastiku tingimustes," lisas ta.