Tartus täna koos olnud keeletehnoloogia asjatundjad näevad, et keeletehnoloogiaga seonduvad IT-lahendused aitavad kaasa eesti keele säilimisele, kuid selleks, et areng oleks veel kiirem, võiks lisaks riigi projektidele tulla arenduse taha ka ettevõtjad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keeletehnoloogia IT-lahenduste all räägitakse näiteks kõnetuvastusest, subtiitrite ettelugemisest ja masintõlkest. Just viimasega tegeleb Tartu ülikooli keeletehnoloogia dotsent Mark Fišel.

"Kindlasti mis aitaks, on äri tasemel huvi selle vastu. Firmade huvi. Me näeme, et see huvi on tekkimas, et see laieneb. Praegu on tekkimas ka idufirmad, mis tegelevad just keeletehnoloogiliste lahendustega," rääkis Mark Fišel.

Ta loodab, et keeletehnoloogilised vahendid liiguvad teaduse maailmast pigem rakenduslikuks. Võtame näiteks sellise veebilehekülje, kuhu saab laadida üles helifailina mõne intervjuu või salvestatud teksti. Mõne aja pärast on see saadetud ilusas eesti keeles e-mailile. Kasulik ilmselt paljudele, aga kui paljud sellest teavad? Tegelikult on see vaid üks paljudest eesti keele kõnetuvastusrakendustest.

Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) sellega pidevalt tegeleva foneetika ja kõnetehnoloogia laboratooriumi juhataja Einar Meister Einar Meisteri sõnul ei ole eesti keele tuvastamine sugugi nii raske, nagu sageli arvatakse. Päris paljud rakendused aitavad lihtsamaks teha elu konkreetses valdkonnas.

"Meie viimane koostööprojekt: arendati kõnetuvastussüsteem radioloogia tarvis. Näiteks röntgenipilte kirjeldades ei pea radioloogid trükkima pildi kirjeldust klaviatuurilt, vaid võivad selle otse arvutisse trükkida," ütles Einar Meister.

Peamine puudus keeletehnoloogia IT-lahendustel on Meisteri sõnul järelkasv.

"Toimub küll õppetöö Tartu ülikoolis, aga seal õpetatakse valdavalt seda kirjalikku keeletehnoloogiat. Kõnetehnoloogia on pisut erinev. Selles valdkonnas võiks õppetöö käia näiteks tehnikaülikoolis, aga siiani ei ole see kahjuks veel käivitunud," rääkis Meister.