Venemaa droonirünnakud jätsid Ukrainas üle miljoni inimese elektrita

Venemaa droonid tapsid reedel varahommikul Ukrainas vähemalt kolm inimest ning jätsid ajutiselt elektrita enam kui miljonil inimest. Ukraina ründas ööl vastu reedet Moskva piirkonnas asuvaid sihtmärke.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 16. oktoobril kell 18.35:
- Vene droonirünnakud jätsid Ukrainas üle miljoni inimese elektrita;
- Starlinki piirangud annavad Ukraina rindel tunda;
- Kiievis teatati erakorralistest elektrikatkestustest ja küttehooaja algusest;
- Ukraina ründas Moskva piirkonnas asuvaid sihtmärke;
- Reuters: Starlinki satelliitsidesüsteemide kiiruse piiramise korraldus tuli Valgest Majast;
- Kallas: Euroopa ei suuda Starlinki lähitulevikus asendada;
- Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita;
- Trump kritiseeris Ukraina uusi õhurünnakuid Venemaa rafineerimistehastele.
Vene droonirünnakud jätsid Ukrainas üle miljoni inimese elektrita
Ukraina ametnike teatel tapsid Venemaa droonid reedel varahommikul vähemalt kolm inimest, tabasid kahte kaubanduskeskust ja katkestasid pärast energiarajatiste ründamist ajutiselt elektri enam kui miljonil inimesel üle riigi.
Ida-Ukrainas asuva Harkivi linna kolme rajooni vastu korraldatud rünnakutes hukkus 71-aastane naine ja 58-aastane mees ning 12 inimest sai haavata, teatas kuberner Oleh Sõnegubov.
Ukraina energeetikaministeerium teatas, et remondibrigaadid taastasid elektri enam kui miljonil inimesel, kes olid reedeste rünnakute tõttu vooluta jäänud. Praegu pole selge, kui paljud on endiselt elektrita.
Poola piiri äärses asuvas Volõõnia oblastis hukkus toiduainetetööstuse hoonele tehtud droonirünnakus üks ja sai haavata kaheksa inimest, teatas kuberner Roman Romaniuk. Tema sõnul oli hommikul elektrita 370 000 inimest, ehkki 100 000 neist sai voolu hiljem tagasi.
Volõõnia halduskeskuses Lutskis võib elektrikatkestus kesta vähemalt ööpäeva, sõnas linnapea Andri Razumovski sotsiaalmeedias.
Romaniuki teatel kestsid droonirünnakud terve päev jooksul. Kiievist Poolasse suunduva suure maantee ääres asuvas Koveli linnas tabati tolliterminali ja süüdati põlema umbes 10 veoautot.
Muud rünnakud tabasid vähemalt kahte kaubanduskeskust – ühte rindejoone lähedal asuvas põhjaosas Sumõ linnas ja teist naabruses asuvas Rivne oblastis, teatasid ametnikud.
Sumõ päästeameti avaldatud fotodelt on näha põrandale pritsinud verd ja keskuse purustatud sissepääsu.
Rivne oblastis kaubanduskeskust ja muid objekte tabanud droonid vigastasid seitset inimest, teatas kuberner Oleksandr Koval.
Ukraina energeetikaministeeriumi teatel jäi Rivne linn ja seda ümbritsev piirkond sealsete energiarajatiste ründamise järel suures osas elektrita.
Starlinki piirangud annavad Ukraina rindel tunda
USA otsus piirata satelliidifirma Starlink teenuseid avaldas Ukraina sõjaväele kohest mõju, kirjutab Reuters.
Pärast Starlinki piiranguid katkes Ida-Ukrainas võitleva suurtükiväeüksuse side staabiga ning internetikiirus langes. See on eriti ohtlik sõjas, kus droonid kujutavad pidevat ohtu ning ajakohane teave sihtmärkide ja ohtude kohta võib otsustada elu ja surma üle.
"Kohe pärast teadet Starlinki ühenduse halvenemisest oli sellel selge negatiivne mõju," ütles spetsiaalse laskurpolitseipataljoni suurtükiväeüksuses teeniv 28-aastane sõdur kutsungiga "Ukrlan".
"Tundsime seda kohe," sõnas ta Reutersile oma punkrist Donbasi piirkonnas rindejoone lähedal. "Internetikiirus meie positsioonil oli märgatavalt aeglustunud ning side staabi ja juhtkonnaga halvenenud."
Ametnike sõnul andis Valge Maja korralduse piirata SpaceX-i satelliidisüsteemi Starshield tööd, mida Ukraina kasutab lahinguväljasideks ja droonioperatsioonideks.
Üks USA ametnik on eitanud, et president Donald Trump andis käsu Starshieldi tööd meelega aeglustada. Trump teatas aga sel nädalal, et luureandmete jagamine Ukrainaga jätkub.
Ukraina ja tema lääneriikidest partnerid mõistsid aeglustamise hukka kui Venemaa abistamise sõjas.
Kuigi suurem tähelepanu on olnud Starshieldil, mis on SpaceX-i Starlinki teenuse sõjaväeline versioon, viitab Ukrlan laiematele häiretele, mis mõjutavad internetiühendust.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnas reedel Brüsselis Euroopa Liidu riikide juhtidele, et Starlinki teenused on paranenud, kuid neid ei ole veel täielikult taastatud, mis tema sõnul seab tsiviilisikute elu ohtu.
"Starlink on Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega. Ja kahjuks ei suuda Euroopa seda võimekust lühiajaliselt asendada," sõnas EL-i välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.
Ukraina sõdurid on märkinud, et Starlinki aeglasem kiirus on vähendanud sõjaväe suutlikkust tuvastada ja tõrjuda sissetulevaid rakette ja droone.
Kiievis teatati erakorralistest elektrikatkestustest ja küttehooaja algusest
Ukraina suurima eraenergiaettevõtte DTEK teatel rakendati reedel kogu Kiievis erakorralisi elektrikatkestusi Venemaa rünnakute tõttu linna energiataristule. Samal ajal teatas Kiievi linnapea Vitali Klitško küttehooaja algusest.
"Tuletame meelde, et erakorraliste katkestuste ajal varasemad graafikud ei kehti," teatas DTEK. Kiievis kehtisid juba varem plaanilised elektrikatkestused, mis võimaldasid elanikel oma päeva planeerida, kuid Venemaa rünnakud energiataristule on viimastel nädalatel põhjustanud täiendavaid erakorralisi katkestusi.
Samuti teatas Klitško Kiievi keskküttesüsteemi sisselülitamisest, alustades sotsiaalasutustest nagu koolid, haiglad ja lasteaiad. Klitško sõnul tingisid otsuse pidevast pommitamisest põhjustatud äärmuslikud tingimused.
Linnapea lisas, et Dniprovski ja Darnõtski rajoonides keskkütet sisse ei lülitata, sest piirkonna energiarajatised on saanud märkimisväärselt kahjustada ning parandustööd alles käivad.
Kiievis elab üle kolme miljoni inimese ning talvekuudel jääb keskmine temperatuur 4,6 ja 1 külmakraadi vahelel.
DTEK-i teatel toimusid erakorralised elektrikatkestused ka Kiievi oblastis Butša, Obuhhivi ja Fastivi rajoonides.
Lääne-Ukrainas asuv Lutski linn jäi elektrita, teatas Lutski linnavolikogu sekretär Andri Razumovski sotsiaalmeedias.
"Vaenlase droonirünnaku tõttu jäi linn elektrita. Kommunaalteenused töötavad varutoiteallikate toel," märkis Razumovski.
Sotsiaalmeediakanalid teatasid, et Ukraina ründas teist päeva järjest Rjazani naftatöötlemistehast
Meediakanalite teatel kestis tulekahju terve öö ning leeke oli näha veel ka hommikul.
Ukraina andis ka ööl vastu neljapäeva, mõni tund pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski oli teatanud rünnakute taasalustamisest Vene naftarafineerimistehaste vastu, õhulöögi Venemaa Rjazani oblastis asuva naftatöötlemistehase pihta.
Rosneftile kuuluv Rjazani naftatehas on üks Venemaa suurimaid ja toodab aastas üle 17,1 miljoni tonni naftatooteid. Tehas on olnud Ukraina sihtmärgiks ka varem. Rjazan asub umbes 450 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.
Ukraina ründas Moskva piirkonnas asuvaid sihtmärke
Väljaanne The Kyiv Independent vahendab, et Ukraina ründas ööl vastu reedet Moskva piirkonnas asuvaid sihtmärke.
Sotsiaalmeediakanalid teatasid, et Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku Moskva, Rostovi ja Vladimiri oblastis asuvate sihtmärkide vastu. Väidetavalt rünnati Vladimiri oblastis asuvat tehnoloogiaettevõtte Yandex andmekeskust, mis paikneb umbes 500 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist. Sama keskust rünnati ka 11. oktoobril, mille järel peatati seal täielikult tegevus.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et õhutõrje hävitas öö jooksul üle 59 Ukraina drooni. Rünnakute tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus neljas Moskva lennujaamas. Peterburi Pulkovo lennujaam suleti samuti ning piirangud tühistati alles kell 9 hommikul.
Rünnakute täpsed sihtmärgid ja tekitatud kahjude ulatus pole veel teada. Meedias levivad veel ka väited, et Ukraina droonid ründasid sihtmärke Rostovi oblastis, mis asub Moskvast mitmesaja kilomeetri kaugusel.
Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita
Pärast neljapäeva hilisõhtul ja ööl vastu reedet toimunud Venemaa õhurünnakuid kriitilise tähtsusega energiataristule jäi osa Ukraina pealinnast Kiievist elektrita, teatas ajaleht Kyiv Independent.
"Teatavates Kiievi ja seda ümbritseva piirkonna osades on toimunud ulatuslikud elektrikatkestused. Kahjude hindamine ja avariitaastetööd järgnevad pärast õhuhäirete lõppemist," kinnitas Ukraina riiklik energiaoperaator Ukrenerho avalduses.
Reuters: Starlinki satelliitsidesüsteemide kiiruse piiramise korraldus tuli Valgest Majast
Uudisteagentuuri Reuters teatel tuli Ukraina sõjaväe kasutatavate Starlinki satelliitsidesüsteemide kiiruse piiramise korraldus Valgest Majast. Agentuur viitas USA ja lääneriikide ametnikele. Reutersilt anonüümsust palunud ametnikud ei täpsustanud, kes Valges Majas otsuse tegi.
Kallas: Euroopa ei suuda Starlinki lähitulevikus asendada
Euroopal ei ole lähitulevikus võimekust asendada Starlinki satelliitside süsteemi, mida Ukraina kasutab enda kaitsmiseks Vene agressiooni eest, ütles reedel Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas.
"Starlink on Ukrainale hädavajalik ja kahjuks ei suuda Euroopa seda võimekust lähitulevikus asendada," ütles Kallas pärast Kiievi teadet, et USA satelliitinterneti süsteemi kasutamisele on piirangud kehtestatud.
Trump kritiseeris Ukraina uusi õhurünnakuid Venemaa rafineerimistehastele
USA president Donald Trump nimetas neljapäeval avaldatud intervjuus telekanalile Newsmax Ukraina taasalustatud lööke Venemaa naftarafineerimistehastele häbiväärseks.
"Ma arvan, et see on häbiväärne," ütles Trump, kui vastas küsimusele Ukraina uute rünnakute kohta.
USA president lisas, et kõnealused rünnakud tõstavad ülemaailmseid energiahindu.
Trump ütles veel, et Vladimir Putiniga on lihtsam läbirääkimisi pidada kui Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.
"Ma arvan, et Zelenskiga on raskem asju ajada kui Putiniga," ütles Trump.
Macron: Ukrainale tuleb anda enesekaitseks kõik vahendid
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles neljapäeval pärast kohtumist Ukraina liidri Volodõmõr Zelenskiga Brüsselis, et Ukrainale tuleb anda enesekaitseks kõik vahendid.
"On kriitilise tähtsusega, et Ukraina saaks kõik vajalikud vahendid enda kaitsmiseks," sõnas Macron.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1790 sõdurit
Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 561 020 (+1790);
- tankid 12 414 (+0);
- jalaväe lahingumasinad 25 552 (+15);
- suurtükisüsteemid 51 242 (+9);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2217 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 1708 (+1);
- lennukid 443 (+0);
- kopterid 356 (+0);
- maapealsed robotisüsteemid 2958 (+3);
- operatiivtaktikalised droonid 565 590 (+693);
- tiibraketid 5126 (+0);
- laevad/kaatrid 35 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 163 554 (+230);
- eritehnika 4833 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Valner Väino
Allikas: The Kyiv Independent, BNS, Reuters











