Ansip: olen ka praegu seda meelt, et valitsus ei teinud Estonian Airi rahastades viga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident, endine peaminister Andrus Ansip ütles, et on ka täna veendunud selles, et valitsuse rahasüst Estonian Airi oli ühekordne ning seda tehes viga ei tehtud.

ERR-i uudisteportaal küsis Ansipilt, et kas siis kui Euroopa Komisjon 2013. aastal võimaliku ebaseaduslikku riigiabi andmist uurima hakkas, oleks võinud ettevõtte juba pankrotti lasta. Ansipi sõnul oleks see kaasa toonud kaose.

"Ettevõtte pankrotti laskmine oli meie jaoks välistatud eelkõige seetõttu, et uut teenusepakkujat polnud kusagilt võtta. Sel ajal oli Estonian Airi turuosa 40 protsenti Tallinna lennujaama reisijakäibest. Ettevõtte pankrot oleks tähendanud näiteks seda, et kümned tuhanded inimesed oleksid jäänud ilma peale laiali, riik ei oleks saanud abistada neid koju tagasi pöördumisel. Ainuüksi telefonile vastajaid oleks tarbijakaitseameti hinnangul olnud vaja 160-170. Neid inimesi polnud kusagilt võtta. Ei olnud ka võimalik kiirelt leida neid ettevõtteid, kes oleksid teinud ümberbroneeringuid piletitele, see oleks olnud väga suur kaos ja selliseks kaoseks ei mina peaministrina ega ka minu juhitud valitsus valmis ei olnud," rääkis Ansip.

"Tol ajal ei olnud mitte ühtegi võimalust, mis oleks kindlustanud reisijate veo jätkamise ilma, et oleks tekkinud kuude pikkune vaheaeg," lisas ta. Ansip märkis, et Estonian Airi majanduslik mõju Eesti riigile on hinnatud umbes 100 miljonile eurole aastas.

"Estonian Air on olnud Eesti riigile, inimestele ja majandusele väga väärtuslik ettevõte. Siis kui vabariigi valitsus otsustas teha investeeringu Estonian Airi, anda Estonian Airile laenu, oli ettevõte raskes majanduslikus olukorras, kuid laenu andes mina peaministrina, valitsus tervikuna lootis, et nende vahenditega on võimalik ettevõte muuta kasumlikuks," meenutas ekspeaminister.

Ansipi arvates võiks selle üle, kas Estonian Airile anti abi mitmel korral või ühel korral, mis maksti välja mitmel erineval korral, vaidlema jäädagi. "Ma olen ka praegu seda meelt, et me andsime abi ühekordselt, valitsus ei teinud viga," sõnas ta.

"Paraku nendel vaidlustel ei ole praegu mitte mingit erilist tähendust, sest see laen, see investeering, mis Eesti maksumaksja rahaga Estonian Airi tehti, on praegu sisuliselt otsa saanud. Mina ei pea Euroopa Komisjoni langetatud otsust Estonian Airi suhtes fataalseks. Pigem oli fataalne see, et restruktureerimise plaan tegelikkuses ei töötanud ja Estonian Air, vaatamata riigi poolt tehtud rahasüstidele, ei muutunud jätkusuutlikuks, ei muutunud kasumit tootvaks ettevõtteks," selgitas Ansip.

ERR-i uudisteportaal küsis Ansipilt, kas Eesti inimesed võitsid sellest, et Estonian Air peaaegu kolm aastat peale uurimise algatamist veel tegutses. "Muidugi võitsid," vastas Ansip.

Nordic Aviationi tulevik ei sõltu Ansipi sõnul mitte suhtlusest Euroopa Komisjoniga, vaid ettevõtte juhtimisest.

"Minu meelest ei ole küsimus Euroopa Komisjonis, vaid selles, kas ettevõte lõpetab majandusaasta keskelt läbi 10 miljoni eurose kahjumiga või tuleb ettevõte ots-otsaga kokku või suudab isegi kasumit teenida. Ma usun, et sellel uuel lennundusettevõttel on suuremad võimalused tegutsema jäämiseks, kui olid Estonian Airil, sest uuel ettevõttele ei ole sellist kahjumi taaka tarvis kaasas kansa ja tema saab alustada puhtalt lehelt. Kuid see, kuidas uus ettevõte hakkama saab, sõltub ikkagi ettevõtte juhtidest, töötajatest ja ka Eesti inimestest," lõpetas Ansip.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: